All eyez on me - Don´t Panic

Shitflowers 10

2012-02-14T12:22:00.001+02:00

Möödunud nädalavahetust võin ma lugeda vist üheks kordaläinumaks enda elus kuna ma tegin ära nii mõnegi asja, mida ma olen kaua teha tahtnud. Esimeseks asjaks võib lugeda ACTA protesti Tartu Raekojaplatsil. Tegelikult oli see rohkem üritus, mida ma olen juba kaua eestis näha soovinud. Liiga kaua on kestnud oravate ike ja rahvale pähe sülitamine. Lõpuks ometi nägin ma Eestis sellist kodanikuaktiivsust, mida ma olen ammu näha soovinud. Selle kõige valguses loodan ma, et rahavas ei karda enam tänavatele tulla selleks, et poliitkiutele survet avaldada.
Teiseks ja kolmandaks oli üks ja sama asi. Shitflowersi kümnenda sünnipäeva kontsert. Esiteks möödus kümme aastat sellest kui päevast, mida saab lugeda Shitflowersi sünnikuupäevaks. Asja teeb minu enda jaoks eriti väärtuslikuks tõik, et me ei ole kunagi olnud bänd keda keegi kuhugi esinema kutsuks ja meile veel raha selle eest maksaks aga erinevalt paljuseist teistest sama scene bändidest, kes on mingil hetkel väga populaarsed olnud jätkame meie ikka edasi rühkimist.
Teiseks oli mul aastaid soov mõni üritus korraldada. Mul on väga kaua olnud veendumus sellest kuidas peaks üritusi organiseerima ja selle kontserdi puhul sain ma ka kinnitust sellest, et mul oli õigus. Ainus asi mis selle peo puhul korda ei läinud oli see, et me ei suutnud poes õigesti arvestada seda kui palju me oleme võimalised alkoholi tarbima. Mis tähendas seda, et lõpuks peale kontserti lõppu ostsime me leti õllest tühjaks, et afterparty ajal midagi juua oleks. Üritus ise oli aga kõva. Esimese bändi ajal oli publikut rohkem kui mina kunagi olen näinud ja ma olen ikka päris palju Rocki Klubis esimesena lavale läinud. Ürituselt käis läbi üle 130 inimese, mis on pärisk orralik nuber, sest ei olnud mitte ühtegi Eesti mõistes esimese kategooria punk bändi. See võimaladas ka kõigile bändidele ka õlle raha anda. Õigupoolest sain ma nii palju positiivset tagasi sidet bändide ja publiku käest, et ma hetkel mõtlen päris tõsiselt selle peale, kas korraldada veel mõni üritus või mitte.

P.S. Plakati pealt on puudu Tartu punk bänd Vanaema Pööras Jooma

Anna-Maria Galojan on süütu!

2012-02-09T10:29:00.000+02:00

Viimastel päevadel on meedia põhiteemaks olnud see, et Anna-Maria Galojan ei ilmunud vanglasse. Kogu seda tsirkust vaadates tekib mul küsimus - mille pärast ta peaks vanglasse minem? Mida ta siis nii väga valesti tegi?
Ainsaks mida Galojanile süüks saab panna on kannatamatus. Kui igal parteil on Eestis oma sissetuleku allikad. Rahvaliit täitis enda taskuid maade vahetamisega. Keskerakond pumpab enda taskuid Venemaa poliitikutelt selle väljapressimisega. Isamaliit müüb elamislubasi. Reformierakond on aastaid täitnud enda taskuid rahva raha tasku toppides ja tänutäheks rahva peale sülitamisega. Siim näiteks pani tasku kümme miljonit ja istub Brüsselis. Kas siis Galojan võttis liiga vähe, et tema peab vanglas istuma? Vaene tütarlaps lihtsalt ei kannatanud ära oodata kuni saab riigikokku ja võib seaduslikult rahva raha korstnasse kühveldama hakata. Riigikogu liige valitakse neljaks aastaks ja selle aja sissetulek koos kuluhüvitistega on 270 000 eurot, mis on 210 000 eurot rohkem kui vaene Galojan tasku pistis.
Tegelikult õhkab kogu Galojani käitumine seda, et südames on tegemist tõsiuskliku Oravaparteilasega, kes järgib lihtsalt suure juhi eeskuju - tee mida iganes pähe tuleb ja kui keegi julgeb sind ja sinu otsuseid kritiseerida, siis hakka hüsteeriliselt soga suust välja ajama. Seega lõpetuseks kui on soov kedagi kinni panna siis tuleks kogu see hüsteerikutest oravate punt kinni panna.

Üleskutse kõigile, kes vähegi soovivad elada vabas maailmas!

2012-02-06T17:30:00.000+02:00

Selle laupäeval toimuvad Tartus ja Tallinnas ACTA vastased protestiaktsioonid. Kõigile, kes arvavad, et sellist Eesti põhiseadusega vastuolus olevat seadust ei tohiks Eestis ja Euroopas vastu võtta, palun näidake enda arvamust ja ilmuge üritusele.
Rohkem informatsiooni nii ACTS kui protestiaktsioonide kohta all olevatel linkidel.
Tartu protestiaktsioon
Tallinna protestiaktsioon
MTÜ Eesti Interneti Kogukond
ACTA Infoportaal
Väga hea õhtulehe artikkel, mis märgib ära selle, et varsti ei võib-olla kartulitki kasvatada, sest sellel on copyright.
Artur Talviku suurepärane artikkel
Mida rohkem ma ACTA kohta informatsiooni saan, seda suuremaks kasvab veendumus, et suur korporatsioonid on liiale läinud. Nõuda seadust, mis lubaks inimesi ilma kohtu otsuseta vangistada? Ma tahaks ühte sellist inimest näost näkku näha, kes seda asja tahab läbi suruda.

Raamat - Anne Robillard - Samaragdi Rüütlid: Taevane Tuli

2012-01-27T10:59:00.001+02:00

Ütleme nii, et mind on raamatupoes lihtne õnge tõmmata. Kui raamatu kaanepeal ilutsevad lohed ja rüütlid ning sissejuhatuse esimesed kolm sõna on: "Must Imperaator Amecareth" siis sellest juba piisab. Muidugi sai määravaks see, et raamat maksis ainult ühe euro. Kuid kokkuvõtteks sain ma ikka tõmmata, sest Smaragdi Rüütlite raamatusari koosneb kõigest ei rohkem ega vähem kui kaheteistkümnest raamatust. See tähendab vähemalt ühteteist eurot veel.
Raamat ise on klassikaline - raamatu alguses on kaart, mis nagu Tolkien'i Sõrmuste Vennaskonnal, peategelased on vaprad ja õilsad sõdalased, kes on pooleldi ka võlurid. muidugi ei puudu ka müütilised olendi: surematud haldjad ja võlurid, draakonid, putukinimesed ja kindlasti lisandub neid järgmistes osades. Kogu maailm oleks nagu välja võetud Heroes of Might and Magic'ust, kliimavööndeid eraldab üksteisest ühe päeva teekond hobusel. Story ise on ka selline harju keskmine - vähemalt minu jaoks, sest sarnaste läbi loetud raamatute hulk on mul vähemal persetäis. Kui raamat millegiga vähekene üllatab siis on see nekrofiilist rüütli vennaskonna juht, kes vaehpeal surnud kuningannaga hullab.
Olenemata sellest negatiivsusele kiskuvast alatoonist, millega ma hetkel kirjutan siis raamat ise oli väga loetav ja annaks Kapitalistlik Jumal, et järgmised üksteist osa ka kunagi ilmuvad, sest ilge pettumus oleks kui ei ilmuks. Muidugi ei saa lõpetuseks ilkumata jätta selle üle, et autoril on puudulik haridus draakonite vallas, kuna siinseid draakoneid püüti aukudega. Lol - draakonitel on tiivad.

Tartu - Tallinn - Stockholm ehk olen - vihkan - armastan

2012-01-19T13:08:00.000+02:00

Eelmise aasta Jõulud tõid ühe ootamatuse - pakkumise minna Rootsi kruiisile. Ja eelmine nädal sai ka seal ära käidud. Iseenesest ei ole see kruiis mingi ime asi, sest kõik kellel on Tallinki klubi kaart saavad jõuuludeks tasuta kruiisi. Asja olemusliku tähtsust muutis natuke see, et ma ei olnud tükk aega Tartust nina välja pistnud, kui Viljandi ja paar tööpäeva Valgas välja arvata. Teiseks polnud mu kallis kaasa aastaid Eesti riigi piiri ületanud ning kolmandaks polnud me kunagi koos kuskil nii käinud. Selguse huvides tuleks vist mainida, et me käisime neljakesi koos K&P-ga.
Kogu reisi juures oli kaks halba asja. Esimeseks neist oli fakt, et tuleb Tallinnasse minna. Kuigi minevikus olen ma töisetel põhjustel Tallinnas resideerinud, siis fakt on ikkagi see, et ma vihkan seda linna. Kogu selle linna olemus on minu meelest mäda - kõigil on kogu aeg kiire kuhugi. Nii kui ma bussist maha astusin veendusin ma järjekordselt selles, et kogus rottide võiduajamine mitte millegi poole, mis selles linnas toimub on absurdesm kui Douglas Adamsi "pöidlaküüdi triloogia." Irvitama ajas Savistsaare uus valimis lubadus - tasuta ühistransport, samas kogu linna kõnniteid sai ühiselt nimetada uisuväljaks. Isegi sadama ees ei suudeta kõnniteid ära puhastada, siis mis linnast me siin räägime? Või räägiks hoopis liiklus korraldusest? Äkki piisab sellest, et mina ja P mõlemad oleks peaaegu trammi alla jäänud, sest trammiteel ja kõnniteel vahet ei ole. Ma ei saa aru, kas selle geniaalse plaani välja mõtleja saab palka ka?
Laevaga Rootsi:
Kruiisi puhul häris mind kõige rohkem, see et laeva sõit toimub öösel. Esimesest rootsi käigust on mul kustumatu mälestus Rootsi rannikust ja saartest, mida ööpimeduses kahjuks näha ei saa. No ja selleks, et kogu see põhjamaine pimedus välja kannatada alustati kajutisse sisendes drinkidega. Vahepeal mängisime ka Bingot ja damn you 11. Raxziljäi ainult üks number täismängust puud. Suurest kurvastusest jõime veel õlut ja käisime väljas olevat tormi nautimas. Esimese öö torm oli ikka korralik adrenaliini laks. Tuul oli nii tugev, et vastu tuult käies hingata ei saanud ja püsti seismisega tekkis probleeme. No ja kui torm enam kainestavalt ei mõjunud, siis oli aeg rummi jooma hakata. Oh jumal sellest ma muidugi aru ei saa, kuidas me P-ga liitri peaaegu kahepeale ära jõime. Tagajärgedest saime muidugi järgmine päev teada kui pea padja all pidi kuulam, mis me korda saatsime kui pildid eest olid.
Hommikul saabus reisi teine tujurikkuja. Ärkasin kui laev hakkas sadamasse jõudma ja tundes, et ma vajan longeri kütet, et laevast üldse maha minna tormasin suures ähmis poodi ja ostsin kuus longerit sama raha eest, mille eest olek terve 24-se kasti saanud. Ma siia maani vihkan iseennast ja tahan kärvata.
Stockholm:
Nii kui laevast maha sain ja Rootsi politsei mulle kummikinnast pärakusse suruda ei tahtnud saabusid ka pohmakas ja rahulolu käsikäes. Kuna bussidest midagi ei teadnud, siis võtsime tee kesklinna ette jalgsi. Õnneks sai ette võetud ja Valhallavägenile jõudes saabus ka tõdemus, et tee on õige. Karlaplanil käisime esimese poes ja tegin kiire longeri. Karlaplanilt Hamgatanile mineku ajal tundsin, et ma tahan Stockholmi kolida. Keset talve sõidavad jalgratastega lühikesed püksid jalas korraliku viikingi mõõtu postiljonid ringi, arhitektuur on südant soojendavalt ilus, kuskil ei ole sellist arutut tormamist nagu Tallinnas. Kõige rohkem pani mind imestama see kui palju on jalgrattaid tänavatel - Eestis juba sellist pilti ei näe, sest siin varastatakse su ratas suure tõenäosusega kiiremas korras ära, sest sa ei taha tegelikult rattaga sõita. Strandvägenile jõudes tabas mind täielik ära tundmine - Vasa muuseum ja lõbustuspark, kohad kus ma käinud olen. Sellel hetkel hakkas juba inimesi ka nägema ja see kõik oli täiesti harjumatu. Suvaline vanapaar, kelle käest ma teed küsisin rääkis minuga sõbralikult ja vabalt inglise keeles, nii et mina tundsin ennast nagu ma räägiks vene keelt. Teine asi, mis silma jäi oli see, et erinevalt eestist ei ole suurt hallim massi - inimesed olid kõik kuidagi vabamad oma riietuselt ja olemuselt. Hamgatnil kolasime mööda poode ja siis ühel suitsupausil tabas mind taevane ilmutus.

FRED PERRY POOD! Sisse astudes tundsin ma ennast nagu väike laps suures kommipoes, vanakooli ska mängis kõlaritest ja kõik kohad olid ainult Fred Perry'it täis. Lahkusin kiiruga, sest kartsin, et muidu ma ei tee seda kunagi aga sisemuse oli sügav teadmine, et kunagi ma naasen.
Enne laeva naasmist läksime veel Maci sööma ja oh üllatust, meie kõrval lauas olid kolm tütarlast Eestist ja türi paide viljandi - häbi hakkas. Õigemine igal pool, kus me enda kalleid kaasmaalisi nägime tuli tahtmine ennast kuhugi ära peita.
Tagasi laeva jõudes olid kõik surmain väsinud ja peale väikest uinakut üritasime peoga uuesti pihta hakata aga kuna ma oli juba kaks ööd järjest üleval olnud siis sellest suurt nahaka ei tulnud. Isegi torm, mis oli hullem kui tulles ei pannud verd pulbitsema. Ainus, mis rõõmu tegi oli see, et merehaigust mul ei ole. Kaks asja, mis selgeks said on, et Eestis puudub sügav mõte riideid osta ja see, et lähiajal tahaks tagasi minna.

Kuidas kaitsta ennast Facebookis

2012-01-10T23:10:00.000+02:00

Praeguseks aja hetkeks on arenenud vaba maailm jõudnud selleni, et sotsiaalmeediast on saanud üks ühiskonna alustalasi. Olenevalt ajahetkest ja vanusest on enamus inimesi blogiminud, omanud Rate, Orkuti, Twitteri või Facebooki kontot. Kui blogimise puhul on võimalik anonüümseks jääda, mida minagi pooleldi olen, siis enamus teisi sotsiaalmeedia kanaleid seda ei võimalda. See omakorda tekitab väga palju riske. Selle kohaseid näiteid leiab iga päev: kuulsate sportlaste väljaütlemised Twitteris, mis on kaasa toonud raha trahve; korvpallur Rain Raadiku joomavideod Youtube's, mis tõid kaasa Kalev Cramost välja heitmise, Rate raha juhtumid Võsa Petsis, pangatöötajate klientide mõnitamine Orkutis. Ka ei ole enam saladus, et tööandjad otsivad oma töötajate kontosi Facebookis.
Samas tänapäeva Eestis Facebooki konto mitte omamine tähendab automaatselt info sulgu. Facebook on üks odavamaid võimalusi, millegi reklaamimiseks. Võimaldab reaalajas teha kollektiivset planeerimist, ilma et kõik osapooled peaksid ühela ja samal ajal samas kohas olema. Teada saada, mis toimub igapäevaselt sinu lähedaste ja tuttavatega. Hoida kontakte vanade koolikaaslastega ja palju palju muud.
Isiklikult on mul kontakte üle paari saja ja reaalsus on see, et enamus inimesi neist ma sõbraks ei nimeta. See tekitab probleemi kuidas endaga seotud informatsiooni levitada? Ma tahan sõpradega jagada pilte pidudest, kus meil on koos lõbus olnud aga samas ma ei taha, et minu jaoks mitte midagi ütlevad inimesed seda näeksid. Sest ausalt öeldes olen ma meelte segaduses ka mõne tähelepanuhoora sõbrakutse vastu võtnud ja ma ei soovi seda, et minu eraelu oleks nähtav inimestele, kes kollases meedias enda musta aluspesu sorteerivad. Miks ma siis kontakti ära ei kustuta? Samas on endal lõbus näidata sõpradele - näe see ongi see inimene, kellest meedia kaagutab hetkel. Sama moodi ei taha ma, et inimesed kellega mul tööalased kokku puuted teaksid, milline on minu eraelu.
Siin kohal jõuame me punkti, kus Facebook on oma ette raketiteadus - inimeste gruppidesse jagamine ja grupiõiguste rakendamine. Sa tead, et see on võimalik aga selle rakendamine on paras peavalu. Kõigepealt selle üles leidmiseks ma kulutasin ligi viisteist minutit.
Selleks, et luua uus grupp peab vasakult tulbast kõige alt valima "more" , siis tuleb ette listide vaade. Nende listide peal klikates on võimalik inimesi hakata lahterdama või võib ka teha enda liste. Nüüd, et määrata ära listide õigused millegi nägemiseks siis on iga postituse ja albumi kõrval kahte inimest kujutav ikoon, mis näitab antud postituse või albumi nägemis õigusi. Vaikimisi on minul selleks "Your friends; Except: Restricted ", mis tähendab, et kõik mu sõbrad näevad seda, välja arvatud need, kes on restricted listis. Reaalselt minul kedagi restricted listis ei ole, sest mul on enda ise tehtud listid ja kasutan "custom" seadistusi informatsiooni levitamiseks. Kõik see oleks palju lihtsam selgeks teha pilte kasutades aga me räägime siin ikkagi isikliku informatsiooni turvamisest. Tegelikult on Facebooki informatsiooni turbe võimalused päris eeskujulikud, sest kasutama õppimisel on võimalik informatsiooni nii esitada, et ainult üks või kaks inimest peale sinu näeksid seda. Ühesõnaga võimalusi on lõputult aga kõige selleni jõudmine ei ole just eriti lihtne ja loogiline.
Nüüd siis ma jõudsin selleni, mida ma öelda tahtsin: "Minu arust peaks koolides arvuti tundides hakkama lastele õpetama, kuidas ennast puudutava informatsiooniga ümber käia." Kuna on väga palju sotsiaalmeedia kanaleid ja enamus tavakasutajaid ei oska neid õigesti kasutada (Minu kui IT haridusega inimese arvamus,) siis peaks neid juba lapsena harima hakkama, sest sotsiaalmeedia kui selline ei kao enam mitte kuhugi vaid muutub igapäevaga järjest keerulisemaks. See jälle omakorda tingib vajaduse järjest suuremate teadmiste järele, kuidas interneti turvaliselt kasutada. Vaba ühiskond on nii kaua vaba kuni ühiskond oskab ise enda vabadust kaitsta.

Kuidas puhastada sülearvutit tolmust

2012-01-08T21:51:00.000+02:00

Mingi statistika järgi tuntakse siia maani huvi postituse vastu, kus tutvustan lauaarvuti puhastamist. Ilmselgelt on see väga vananenud informatsioon ja enamus inimesi kasutab tänapäeval sülearvuteid. Siin kohal ma ei hakka kordama lauaarvutite puhul antud soovitust, et haara kruvikeeraja ja suruõhupudel kätte ja tee ise ära. Sülearvutis on kordades kompaktsemalt kõik detailid ära mahutatud ja üks vale liigutus võib väga kalliks maksma minna. Selles kõiges veendusin ma täna ise kui ma puhastasin enda venna HP Paviljoni, mille vennast on ka illustreeriv pilt lisatud. Ühte kruvi lahti keerates keerasin ma kruvipesa korpuse küljest lahti. Õnneks äpardused sellega piirdusid aga üllatused mitte. Kui ma tavaliselt olen kokku puutund läpakatega, kus ventilaatorile ja radiaatorile pääseb kerge vaevaga ligi siis HP on teist masti masin. Selleks, et ventilaatorini jõuda tuli eemaldada ka klaviatuur ja enamus korpusest lahti kiskuda. Töö mida ei soovitaks kellelegi ette võtta, kui ta ei ole enne ühtegi arvutit lahti võtnud.
Seega soovitan kõigepealt kindlaks teha, kus asub sinu läpaka ventilaator ja kui palju on vaja vaeva näha selleks, et selleni jõuda. Selleks soovitan külastada seda lehte: http://www.insidemylaptop.com/ ja otsida üles enda läpaka kohta käiv õpetus. Kui selgub, et ventilaatorini pääsemiseks tuleb ainult mingi osa korpusest eemaldada, nagu näiteks Aceri läpakate puhul, siis võib selle töö vabalt ise kodus ära teha. Samas kui ventilaatori kätte saamiseks tuleb pool arvutit lahti kiskuda, siis oleks targem spetsialisti poole pöörduda. Mul on tuttav, kes küsib sellise töö eest 20 eurot ja see on minu jaoks tunduvalt mõistlikum hind kui võimalus, et arvutit lahti kiskudes lõhud midagi ära ja maksad kinni uue jupi ja selle vahetuse.

Meeldetuletus domeeni omanikele!!!

2011-12-31T14:57:00.000+02:00

Aasta hakkab mööda saama momendist, kui Eestis muutusid kõik domeenid tasuliseks ja koos sellega on ellu ärganud ka ammu ununenud probleemid. Seega tuletaks kõigile domeeni omanikele meelde, et kontrollige kauaks on teil domeeni eest tasutud ja vajadusel pikendage enda lepingut. Sest uskuge mind - teie veebimajutus teenuse pakkujatel on muudki teha kui lugeda hädakirju sellest, kuidas lehekülg on maas ja see on vaja kohe üles tagasi saada. Väga raske on pakkuda majutust domeenile, mis ei ole aktiivne. Seega säästkem kõigi väärtusliku aega ja kontrollige enda domeeni registreerimis andmed üle enne kurja kirja saatmist. Head vana ja paremat uut ka kõigile.

Massiivne on massiivne pohmell

2011-12-30T21:18:00.000+02:00

Elu on ikka raske ja kes see selle ikka raskeks teeb kui mitte ise. Mõistlik on hommikul kella kuueni juua ja sealt edasi kella kaheksani õhtul enese avastamisega tegeleda. Kõigepealt kell kaks avastad, et sa oled veel maani täis. Kell kuus avastad, et sa oled kaineks saanud aga ilge pohmell tahab kallale tungida. Ning lõpuks kell kaheksa ärkad viiendat või kuuendat korda üles ja saad aru, et nüüd on lõpuks võimalik ennast liigutama hakata.
Kõige selle valguses tundube, et uus aasta tuleks kodus teki all vastu võtta, et mitte ärgata tilgutite all või kaineris.

Hetkel toimub suur sisemine võitlus, kas muuta enda blogi nimi ära "Rummivarga päevikuks" aga samas olen ma hetke nimesse liiga kiindunud ja ironiseerimise soov, seda veel ei võida. Aga eks elu näitab - kas tilgutid või kainer.

Seputlura - Revolusongs - 2002T

2011-12-29T13:28:00.000+02:00

Tänane hommik on algan täpselt nii, et hetke meelolu hõlmab tungi sõrgkangi ja kuvaldaga berserki minna ja sellist tunnet on alati hea Sepulturaga toita. Aastaid oli minu jaoks Sepultura ühe albumi bänd ja selleks albumiks oli Roots. Roots avaldus mulle nii palju muljet, et ma käisin Tallinnas Nemsiga isegi uut Seput vaatamas ja jäime mõlemad rahule. Nüüd aga olen ma jõudnud momenti, kus ma parema meelega kuulan Revulosongs'i ja seda kuna, see sisaldab kahte lugu, mis mulle juba varem meeldisid: Angel ja Mongoloid. Jah tegemist on Sepultura cover albumiga ja kõige üllatavam oli avastada, et enamusi neist bändidest olen ma mingil hetkel varem intensiivselt kuulanud: Massive Attack, U2, Janes Addiction, Public Enemy ja Devo.

Track list:
1. "Messiah" (Hellhammer cover) 3:27
2. "Angel" (Massive Attack cover) 5:13
3. "Black Steel in the Hour of Chaos" (Public Enemy cover) 4:02
4. "Mongoloid" (Devo cover) 2:35
5. "Mountain Song" (Jane's Addiction cover) 3:28
6. "Bullet the Blue Sky" (U2 cover) 4:34
7. "Piranha" (Exodus cover) 3:39

Hinnang: 8/10 Huvitav kooslus, mis võiks pikema olla. See mis on tehtud Massive Attacki "Angel'iga" on tippude tipp - kõik see poeb vaikselt naha alla ja hakkab kasvama.

Film - Zombieland - 2009

2011-12-28T10:00:00.001+02:00

Zombieland on minu arust üks perfektsemaid ajaviite filme, sest üks väheseid õudukiad, mida saab koos naisega ilma, et teki all väriseks. Ka ei nõua film mõtlemist ja ei loo erilist pinget, kuna lõpp lahendus on teada. Üle jääb vaid ekraani vahtida ja nautida kuidas Woody Harrelson kõigega, mis kätte juhtub zombide päid puruks peksab. Näitlejatöö üle ei anna ka vinguda kui Bill Murray roll välja jätta, sest see tundub kogu loos üleliigne.

Kui natukene viriseda siis viriseks, selle üle, et terve Ameerika on hõivatud zombide poolt aga elekter on ikka veel olemas? Või mis jama selle kanepiga on? Igas kolmandas USA filmis tõmmatakse kanepit aga samas on see keelustatud narkootikum, mille vastu võitlemiseks kulutatakse igal aastal miljoneid dollareid. Samas tehakse miljonite dollarite eest filme, kus ühiskonna rollimudelid pahvivad rohelist nii nagu see oleks jumala õige tegu.

Mis mulle filmi juures aga meeldib on Tallahassee ehk siis Woody Harrelsoni tegelaskuju. Woody Harrelson on üldse mul üks lemmik näitlejaid, mis sest et ma tean peast ainult nelja filmi, kus ta mänginud on aga nendes on ta esitanud rollid, mis mul kunagi meelest ei lähe. Tallahassee puhul on tegemist anarhistliku tõpraga, kes on lõpuks jõudnud keskkonda, kus ta saab teha seda, milles ta andekas on - lõhkumine ja zombide tapmine. Peab ausalt tunnistama, et kadedus tuleb peale kui mõtled, et mõni inimene saab palka selle eest, et sõrgkangiga auto puru peksab.

Veel üks asi, mis Zombielandi juures lahe on - reeglid. Ma ei viitsi neid tõlkima hakata, seefa kui inglise keelt ei oska jääb järgmine zombi apokalüpsis teie jaoks lühkieseks.

1.Cardio
2.The Double Tap
3.Beware of Bathrooms
4.Wear Seat Belts
5.No Attachments
6.The “Skillet”
7.Travel Light

8.Get a Kick Ass Partner
9.With your Bare Hands
10.Don’t Swing Low
11.Use Your Foot

12.Bounty Paper Towels
13.Shake it Off
14.Always carry a change of underwear
15.Bowling Ball

16.Opportunity Knocks
17.Don’t be a hero (later crossed out to be a hero)
18.Limber Up
19.Break it Up
20.It’s a marathon, not a sprint, unless it’s a sprint, then sprint

21.Avoid Strip Clubs
22.When in doubt Know your way out
23.Zipplock
24.Use your thumbs
25.Shoot First

26.A little sun screen never hurt anybody
27.Incoming!
28.Double-Knot your Shoes

29.The Buddy System
30.Pack your stain stick
31.Check the back seat
32.Enjoy the little things
33.Swiss army Knife

Täis Jõule kõigile

2011-12-25T22:38:00.000+02:00

Nagu juures olev pilt hästi ilmestab olid selle aasta jõulud winning - võrreldes eelmise aasta ühe ja ainsa kingituse sisuga, ei olnud see aasta tegemist sokkidega. Tegelikult on kingitus nii lahe ja mind iseloomusav, et ma hoiaks seda veel vaka all, kuni ma saan sellest hea foto.
Ülejäänud Jõulud on olnud nagu tavaliselt. Täna ei ole mitte midagi asjaliku teinud ja magu on pilgeni head ja paremat täis. Natukene ma pingutasin ka ja otsisin lingi, et saaks veebist NBAd vahtida - peab tunnistama, et suure USA televisioon teeb Euroopa omale meelelahutuslikusega silmad ette. Seega ei ole ime, et seal pool ookeani selline tarbijate paradiis on. Uue Samsungi nutielefoni võid saada 60 dollariga - wtf palju selline Eestis maksab? Midagi on siin maailmas valesti või ma elan lihtsalt vales kohas.

Repost - Päevavarga 25 nõuannet, kuidas olla edukam.

2011-12-23T16:15:00.001+02:00

Teen jälle asju mida ma tavaliselt ei tee. Lugesin siin just blogi, mis kutsub üles vähem töötama ehk siis neid 23 nõuannet, mis peaks aitama inimesel jõuda rohkem tööd teha vähem ajaga. Originaal potitust saate lugeda kui klikkate siia.
Mingi osa sellest artiklist tundus täiesti mõistlik jutt olevat aga ülejäänud asi tekitas minus väga vastakaid tundeid.

1.Üks eesmärk aastaks?
Mina arvan, et vali välja kolm-neli eesmärki elus ja pane neile mingid tähtajad. Selleks, et neid eemärke täita tööta välja plaan kuidas neid ellu viia. Nüüd näitan ma välja nõrgamõistuslikust ja liigun tagasi lapsepõlbe või puberteedi ikka. Noor ja roheline olles tekkis mul unistus, et ühel päeval tahan ma bändiga maailma vallutama minna ja teiseks unistuseks oli kolmekümneselt pensionile minna. Nii nõder kui see ka kõik ei tunduks olen ma sellest kinni hoidnud ja ajaga neid eesmärke selge piirilisemaks muutes on mõlemad unistused väga käega katsutavaks muutunud. Kolmekümneselt ma pensionile ei jää aga selleks ajaks ei sõltu minu töö tegemine enam ajast ja asukohast, mis omakorda võimaldab mul enda mannetu bändiga täiesti vabalt maailma vaatamas käia. Kogu selle ma olen aga võimalikuks teinud kahe kolme aastaga võttes vastu väga julgeid otsuseid.

2.Otsi kirge!
Sellega ma olen 100% nõus. Kuna minu suurim kirg on punk-rock ja õlu, ning see ei ole selline kirg, mis leiva lauale tooks siis läksin ma väiksema kire teed. Masu ajal võtsin vastu raske otsuse ja lõpetasin igapäevaselt ehitusel tööl käimise, läksin kooli õppisin IT-d andsin väga palju järele enda materiaalses heaolus ja nüüd kolm aastat hiljem olen jõudnud 80% enda varasemast heaolust. Samas märgid näitavad, et aasta pärast olen ma 120% enda enne masu aegsest materiaalsest heaolust.

3.Tööta kodus
100% nõus. Kodus töötamise puhul on väga raske ennast motiveerida ja kokku võtta aga samas võimaldab see tõesti teha rohkem, sest ei kuluta aega tööle minemiseks. Mina näiteks võidan ajaliselt ligi tund aega päevas kui ma kontorisse ei lähe - 40 miutit tööle ja tagasi jalutamine ja 20 minuti asjade kokku panemine ja töö juures töö alustamine.

4.Tule varem tööle.
Mina ütleks pigem, et tööta siis kui teised magavad - mitte keegi ei sega ja saad rahulikult süveneda.

5.Tööta neli päeva nädalas
50% nõus. Ma põhimõtteliselt töötangi 4 päeva nädalas intensiivselt ja siis ülejäänud kolm päeva hoian projektidel kätt pulsil. Selle põhjustab muidugi see, et ma olen oma töö puhul pooleldi vabakutseline ja pooleldi eraettevõtja.

6.Tööta 6 tundi päevas?
Pigem tööta nii palju, et sa oled rahul enda tööpäevaga. Ma võin mõni päev teha 11 tundi päevas tööd ja teine päev teen tunni või kaks. See kõik oleneb palju on vaja selleks, et kõik oleks kontrolli all. Viimasel ajal ma olen küll ennast rohkem distsiplineerinud ja üritan kuus tundi ikka ära teha. Seega ma pooleldi olen nõus kuue tunniga aga samas vaidlen vastu sellega, et tegelikult tuleb teha nii palju, et ise rahul oled.

7.Tööta 20 tundi nädalas??
Bitch please! Õpi arvutama 4*6=24. Ma pigem arvan, et tööta 30 tundi nädalas, millest 24 kuluta töötamiseks ja 6 enese täiendamiseks.

8.Kõige tähtsamad ülesanded

Tee endale iga hommik nimekiri kolmest asjast, mis on kõige olulisemad, mida sa tahad sel päeval ära teha. Vähemalt üks neist peaks olema seotud selle ühe suure eesmärgiga, mis sa endale välja oled valinud. Teised kaks võivad olla mingid asjad, mida oled edasi lükanud, või mõni suure projekti lõpetamisega seotud tegevus.

WTF!!! See võttis mind sõnatuks. Suured projektid peavad alati olema prioriteet number üks. Suured projektid on need, mis määravad ära selle, kes sa oled. Kui sinu enda isiklikud eesmärgid ei kattu selle projektiga siis pane need kohe sahtlisse. Sama kehtib ka edasi lükatud asjadega - korra lükkasid, lükka veel. Väikesed põlve otsas nokitsemise projekte võivad teha kõik aga suured projektid on need, mis lükkavad su kaardile.

9.Kogu see kribu-krabu kokku
Väga mõistlik ettepanek - üritan ennastki selles osas täiustada aga raske on.

10.Tööta üks päev nädalas kodus!
Pigem tööta üks päeva nädalas kontoris. Sellest piisab täiesti, et kõik, mis vaja ära teha.

11.Täiendav töö vabakutselisena.
Pigem töö vabakutselisena - mida suurem peremees sa iseendale oled, seda tulemuslikum on su töö. Selle kõrvale võta mingi osakoormusega töö, mis võimaldab haigekassa.

12.Toidukotike kaasa
Suhteline. Miinuseks on see, et siis sa istud kogu päeva ühe koha peal - liigne agarus on ogarus.

13. Vänta tööle ja tagasi.
100% nõus.

14.Võta endale projekte, mis nõuavad tõelist professionaalsust
100% nõus.

15.Tee mõned asjad oma äritegevuses automaatseks
Nõus.

16.Pane palgatõusu osa panka hoiule
Kellel siin Eestis palka tõstetakse?

17.Tee laud puhtaks
Iseenesest hea mõte aga ma vist ei suuda seda kunagi rakendada - peaks vaba kuu võtma.

18.Jaga ülesanne osadeks!
Pigem õpi ruumiliselt mõtlema, et näha ära kõik pisikesed detailid suures üldpildis. Mida paremini sa kõiki detaile kirjeldada oskad seda lihtsam on sul ülesandeid eraldi teha, neid edasi delegeerida ja lõpuks projekt edukalt lõpetada.

19.Delegeeri
Selle juures pead tõsiselt õppima hindama aega ja inimesi - kas delegeerimine tasub ennast ära või mitte. Mina isiklikult põlesin just sellega - võtsin suurele projektile kaks inimest, kes pidid lihtsa töö ära tegema - kumbki ei suutnud endale pandud kohustusi täita, mis tõttu pidin ühe töö väga suures mahus ümber tegema ja teise töö tegin lõpuks kõik ise ära. Õppi tundma inimeste võimeid ja jälgi nende arengut ja võimekust kohaneda. Öeldakse, et neli kuud on see aeg, mis inimesel kulub töö kohta sisse sulandumiseks, kui selle ajaga see ei õnnestu, siis ei ole mõtet edasise puhul illusioone luua.

20.Kustuta mõned punktid oma ülesannete nimekirjast
Ma isiklikult ei tõmba, mitte midagi maha vaid lükkan edasi. To Do list tuleks jagada osadeks - täna(see nädal) - see kuu - ja kunagi hiljem. Mul on asju mida ma olen teinud üle aasta hiljem peale eesmärgi püstitamist ja rahulolu on alati suur.

21.Õhk puhtaks
See on hea soovitus, kuid minu jaoks isegi üleliigne, kuna kui tööd on palju siis mul ei tule meeldegi, et sotsiaalmeedia eksisteerib, kuid kunagi ei tohi alahinnata selle tähtsust tänapäeva maailmas. Hea sotsiaalne turundus on tänapäeval üks edukuse aluseid.

22. Lõpeta need koosolekud
50-50 Mõnikord on koosolekud vajalikud aga harva. Üleüldiselt on need tõesti rämps ja aja raiskamine.

23.e-kirjuta üks kord päevas
Isiklikult arvan, et jama. Kui sa töötad rahvusvahelisel tasandil, siis õigeaegselt vastaud kiri võib kokku hoida väga palju aega. Pigem õpi kasutama enda maili klienti. Näiteks gmailil on võimalik teha priority inbox, mis päris hästi sorteerib kirju vastavalt tähtsusele. Natuke kulub aega, et programmile kõik täpselt selgeks teha aga see tasub ennast ära. Tesieks soovitan kasutada mitut erinevat e-maili aadressi, et hoida töö ja eraelu kirjad lahus. Minul on üheksa meili aadressi ja see hoiab meilinduse korrastatult.

Pikk jutt sitt jutt aga ma lisan siia kaks väga tähtsat asja, mida ei tohiks kunagi ära unustada.

24. Hoia ennast kursis, mis toimub sinu seatud sihtidega seotud maailmas ja enda eriala maailmas. Kulutades iga päev pool tundi selle, et olla kursis enda erila uudiste ja sündmustega olenemata erialast võib see ühel päeval anda sulle suure eelise konkurentide ees.

25.Õpi, õpi ja õpi. Nagu Lenin juba aga see on paratamatus kui tahad tänapäeva kiiresti arenevas maailmas ellu jääda. Õpi kasutama uusi tehnoloogiaid - need võivad aidata tohutult aega kokku hoida. Kasuta interneti brauserit, mis on sinu jaoks mugavaim. Kui leiad midagi põnevat aga pole aega, siis bookmargi leht ja pöördu hiljem tagasi.

Ma ei taha siin maailmas enam blogida

2011-12-20T20:42:00.000+02:00

Tavaliselt ma ei pööra sellele eritit tähelepanu aga täna ma enda Valgeid Terveid Inimesi armastava ema soovil demosin bloggeri statistikat. Ja see, mida ma nägin oli ausalt öeldes kohutav. MIKS!!! 36% minu blogi külastatest kasutab Internet Explorerit. Inimesed, mis teil viga on? Kas te teate, et maailm on jõunud tulevikku.
Meil on olemas Google Chrome - lae alla!
Kui Chrome ei sobi siis Mozilla Firefox - lae palun alla!
Ja kui teil iganes on isu millegi eksootilise järele siis OPERA - palun sind lae alla!
Kallid külastajad, kes te kasutate Internet Explorerit kui te olete jõudnud lugemiega siia ja pole endale uut, huvitavat ja uutest võimalustest kubisevat Interneti brauserit leidnud, siis alustage postituse algusest.

Next level shit

2011-12-16T20:34:00.000+02:00

Ma olen ära vaadanud ühe filmi, käinud pesemas, vaadanud terve 9gagi läbi ja naine valib ikka riideid millega õue tulla - level asian.

Koopainimene avastas podcastingu

2011-11-26T08:33:00.000+02:00

Eile ma hakkasin mõtlema selle üle, et ma olen küll uuendusi ja innovaatilisi lahendusi pooldav inimene aga ma nende kasutusele võtus olen ma stabiilselt viis aastat ajast maas. Samas ma teen sellist tööd, kus on vaja kasutada uusimaid lahendusi, et olla konkurentsivõimeline. Selles kohas tekkiski dilemma, kas ma ei peaks rohkem uuendustega kaasas käima või jätkama nii nagu siia maani?
Näideteks selle kohta kui ajast maas ma elan on välja tuua: mobiiltelefon, arvuti operatsioonisüsteem, eelistused muusikas ja uute trendidega kaasa minemine. Telefoniks on mul viis aastat vana Nokia, millel pole isegi värvilist ekraani, arvuti jookseb XP peal, muusika mida ma enamasti kuulan on tehtud enne minu sündi; rate, orkut ja facebook oli enamus inimestele aasta enne mind. Samas kui ma hakkan argumenteerima miks nii, siis ma ei leia ühtegi mõjuvat põhjust, mis näitaks, et ma peaksin ennast muutma. Mida ma vajan telefonist: võimalust helistada, hoiustada kontakte, kella, äratuskella, kalkulaatorit, taskulampi. Võimalused mida ma kasutaksin moodsal telefonil skype, meiliklient, internet kui vaja ja võib-olla ka kalender märkmikku. Sykpe'i ja meiliklienti saan ma eduliselt ka eduliselt kasutada tööl ja kodus ka ja ma ei tea kui hästi need mõjuksid minu töönarkomaania ilmingutele. Internetist ma vajaks logistilistel eesmärkidel, et aega kokku hoida aga samas vähendaks see tunduvalt võimet logistiliselt planeerida. Ning kalendermärkmik on nii kui nii väga küsitava väärtusega, kuna ma ei ole veel suutnud mitte ühtegi virtuaalset kalendri lahendust enda eluga toimivalt ühendada. Seega tekib küsimus, kas mul on reaalne vajadus joosta telefonide järgi, mis maksavad rohkem kui ma mõnel halvemal kuul teenin?
Operatsioonisüsteem? Aeg on mind õpetanud kasutama vana ja kindlat. Võtame näiteks selle, et Vista jätsin ma täies mahus vahele ja mitte midagi ma ei kaotanud. Windows 7 ma kasutan ka iga päev aga kasutajamugavus ei ole minu jaoks veel sama. Ja põhitõde mida ma rakendan opsüsteemi valikul on see, et mida uuem seda vähem töötavaid lahendusi. Jälle ma ei leia ühtegi põhjust, miks ennast muuta.
Siia ritta võib ka vist panna mu ajast ja arust arvuti, millega töö tegemisel on mõnikord probleeme. Samas kui ma asendaksin selle uuema ja võimsamaga siis on fakt see, et töö tegemine kannataks, kuna ma kindlasti kulutaks rohkem aega mängimise peale.
Muusikast ma ei viitsi jahuma hakata ja sotsiaalmeedia puhul tuleb nentida, et ma olen piisavalt antisocial, et mind suht vähe kotib, mida teised inimesed teevad ja kus kohas põleb eredaima leegiga draama.
Nüüd kui ma olen midagi siin võib-olla läbi mõelnud siis jõuama lõpuks sinna, miks ma tundsin ennast häirituna. Hetkel on mul keskseks filosoofiaks see, et ainuke asi, mida ma ei saa elus asendada ja millest on puudu on aeg. Seega ei kuula ma raadiot ja vaata telekat, kuna seal on liiga palju reklaami ja muud jama, milleks mul aega ei ole. Sama on neis mõlema asju, mis mulle meeldivad. Teleka asendasin ma ammu interneti ja arvutiga aga raadio jäi probleemiks. Nüüd siis viis aastat hiljem avastasin ma enda jaoks tõeliselt podcastingu ja mulle meeldib see. Miks ma seda viis aastat tagasi ei teinud? Tõsiselt hea vaheldus on töö tegemise ajalkuulata saateid, mis pakuvad huvi ja ka harivad ning samas ei ole mingit muret kui sa õigel ajal raadio ette ei jõua. Leiaks ma enda kahest mp3 pleierist ühe üles siis ma kuulaks ka raadiosaateid siis kui ma arvuti taga ei ole.
Ühesõnaga, kes veel ei tea siis on võimalik raadiosaateid kuulata peale nende eetris olekut ja raadiot omamata. Seda on võimalik teha brauseris või laadida alla mp3-dena. Kõige parem on veel see, et olemas programm, mis tõmbab sulle automaatselt kõik uued saated alla ja jätab need sind ootama. Kuna ma olen üle töötanud, siis ma ei viitsi tehnoloogilisest poolest pajatama hakata vaid jätan kõigile huvilistele lingi kust on hea alustada: podcast.kuku.ee/mis-podcasting

Fuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuk

2011-11-22T10:10:00.000+02:00

Eile jändasin, et seda pilti korralikul kuvada.

Täna üritasin tunda aega blogi disaini paika panna. Ei - ei ole võimalik enam. Seega ei jää muud üle kui teatada, et nüüdsest kuni määramatuseni näeb see leht välja nagu Kaka Kohila Teataja.

Raamat: The Two Tone Story - George Marshall

2011-11-04T12:47:00.000+02:00

Maailm on kummaline koht. Enamus inimesi Eestis peaksid teadma nime "Sex Pistols" ja seda, et tegemist on ajaloo "esimese" punkbändiga. Mina aga tahaks teada, kas keegi oskab öelda, mis oli peale Püstoleid kuumim nimi Suur Britannia muusikamaastikul? Ei tea? Aga žanr? Ikka ei tea?
Aga muna nagu ma olen siis ma alustan sellest kui ma kunagi aastaid tagasi olin veel parempoolsete maailmavaadetega noor. Ärge kartke ma ei hakka vabandama selle ees, et ma olin noor ja loll. Ma räägin parem sellest kuidas ma sattusin ühel heal päeval lugema ajakirja nimega "KesKus", kus oli Aimar Ventseli artikkel parimatest skinheadi bändide lugudest. See artikkel sisaldas kolme bändi, mis on mingitel ajahetkedel võitnud mu südame: The Specials, The Business ja The Oppressed. Väikese vahemärkusena võib öelda, et The Business võitis mu südame vist jäädavalt. Kuid tagasi artikli juurde pöördudes, siis see artikkel avas mu silmad ja ma sain teada, et maailm on tegelikult teistsugune kui see mida pakub Tartu tänavapilt. Nii kuidas võitis mu südame The Specialsi "Ghost Town" ja Ska nii võitis mu südame ka skinheadi kultuur ja seekord see õige, mitte see, mille British Movement ja National Front perse keerasid. Innusatuna enda avastustest hakkasin ma käima ska pidudel ja kleepisin tagile Rude Boy patchi aga nii nagu eesti puhul ikka siis siinne muusikamaastik on lame ja saamatu ja varsti ma loobusin enesepetmisest kontsertidega. Küll aga sain ma paar aastat tagasi enda valdusesse PDFi sellest raamtust ja nüüd siis ma lugesin selle lõpuks läbi.
Raamat ise on eelkõige ood ühele ajaloo suurimale muusikalisele visionärile Jerry Drammers'ile, kelle eestvedamisel loodi The Specials ja 2 Tone Records, mis olid peale punki Britti saarte kuumimad nimed muusikas. Autor on teinud hea ülevaate ska teise laine tõusu edetabelite tippudesse ja languse ajaloo tolmu. Lisaks Dammersile tutvustatakse raamatus ka teisi The Specialsi liikmeid: Terry Hall'i, Neville Staple'it, Horace Panter'it, Roddy Byers, Lynval Golding'it ja John Bradbury'it. Lisaks ka bände nagu: The Selecter, The Beat, Madness, The Bodysnatchers, The Swinging Cats, Bad Manners, Rico ja The Appolianaires ning tuuakse välja palju muid bände, mis ei ole kunagi jõudnud kuhugi ja neid, kes on tänaseks vallutanud maailma.
The Specials on pärit Coventry'st ja maagiliseks aastaavuks oli 77 ning kandis alguses nime The Automatics kuni tuli välja, et sellise nimega ansambel on juba plaadilepingu saanud, siis muudeti nimi The Coventry Automatics'iks. Sellele järgnes The Special AKA The Coventry Automatics ja The Special AKA, millest sai aja jooksul The Specials. Alus aastatel võitles bänd iga esinemise eest, mis võiamlik oli, esinedes tihti. reggae, modide, skinnide ja punkide pidudel. Suurimaks probleemiks aga oli nende muusika, mis oli ska jaoks liiga punk ja pungi jaoks liiga tantsuline, mis kokkuvõttes tähendas, et keegi ei tahtnud uut imelooma hästi omaks võtta. Suureks muudatuseks sai The Specailsi enda otsus hakkata ennast samastama skinheadide ja rudeboydega võttes omaks nende riietumisstiili. Kui siia lisada veel olemas olnud pungilik attitude, vanad ska hitid ja kustumatut energiat täis lava show siis kokku tuli kompott, mis muutus üle öö töölisnoorte magnetiks. Ja kui sellele kõigele lisada jokkeriks Briti meedia ja muusikatööstus, kes otsisid nagu näljased hundid uut suurt asja siis tuelmuseks oli kaks aastat tegutsenud bändi sööst rakketina Briti singlimüügi edetabeli kuuendale kohale. Looks oli Gangsters.

Peale seda algas uus mäss, kus kõik plaadifirmad ajasid taga kõike, mis kõlas nagu The Specials. Kuigi Dammersi loodud 2 Tone suutis kõigist sammu ees olla ja tähtedena lendasid taevasse bändid nagu Madness, The Selecter, The Beat. Tuhast tõusid ka vanad Ska klassikud The Pioneers, Laurel Aitken, Desomnd Dekker, Judge Dread ja paljud paljud teised. Tuhandeid noori tabas ska hullus - musta-valge ruudulised rinnamärgid ja t-särgid bändide nimedega, poe lettidelt kaduvad singlid, kontserdid täistuubitud saalides ja sajad noored ukse taga ootamas. Kõigel sellel olid ka negatiivsed küljed. Noored kes kontserditele sisse ei saanud tekitasid mässe. Kuna suur osa publikust olid skinheadid, siis said nii mõnedki bändid meedias natsibändide tiitli - olenemata sellest, et peale Madnessi olid kõik bändid multirassilised. Vägivald kontserditel, kus skinnid, pungid ja rudied kaklesid modide, natside ja turvatöötajatega. Nii mõnegi kontserti lõpuks oli peokoht rusudes. See kõik oli vesi meedia veskile, kes plaksutas käsi alati kui sai võimaluse bände sopaga loopida. Näljane maailm, lugematud kontserdid, vägivald kontsertidel ja kahepalgne näljane meedia tegid oma töö ja aastal 1981 tegi The Specials enda viimase ja suurima vägitükki - Ghost Town, millest sai ajaloo edukaim ska singel müües üle miljoni koopia.

See kõik aga ei suutnud leevendada aastatega tekkinud sisepingeid bändis ja natuke aega peale Ghost Towni The Specials lagunes. Dammers üritas küll lugematute teiste artistidega bändi päästa aga nii nagu muutus The Specailsi The Special AKA-ks muutus ka aeg ja The Special AKA ei suutnud kunagi olla see bänd, mis oli The Specials. Ainukeseks pärliks peale lagunemist sai lugu "Nelson Mandela", mis hoolimata oma poliitilisusest tõusi Briti singlimüügi edetabelites üheksandale kohale ja sai Lõuna Aafrika Vabariigis Aparthei vastase liikumise hümniks.
Raamat on sisaldab hulga ajastut kajastavata pildi materjali alates kontserdi plakatitest lõpetades plaadiümbristega. Raamatu lõpus on ka ülevaade 2 Tone'i diskograafiast ja sarnastest raamatutest. Ah jah unustasin mainida, et tegelikult käib raamat kokku "The Compact 2 Tone Story" nimelise kogumikuga, kus on kokku 68 lugu 2 Tone'i kullafondist.

Krt vahepeal ma olen ikka liiga feil

2011-11-03T19:46:00.000+02:00

Mõnikord võiks ka postituse pealkirja enne postitust üle kontrollida.

Politeiriik

2011-11-02T14:57:00.001+02:00

Tänu meeldivatele sündmustele pidin tegema ühe ebameeldiva käigu ja minema endale uue ID-kaarti tellima. Vanal ID-kaartil suutsig busskontrollid kiibi ära nühkida - tõprad. No ja kui ma juba läksin siis peab tatistama ka selle peale, et raharöövlite rõõmuks tegn ma ka uue passi, sest vana ei kehtinud enam. Päris perse värk tegelikult - iga viie aasta jooksul pead sa välja käima vähemalt 25 eurot, et tõestada, kes sa oled.
Kõige hullem on see, et kogu see protsess Tartus toimub politseis. Suht ebameeldiv on asju ajada kui sa oled ühes ruumis üle kümne sinist vormi kandva inimesega. Eriti hakkas kammima siis kui pidin näpujälgi andma, sest see skänner oli suht uimane. Seega vajus kiiresti pähe mõte, et kui see jälg on sisse tõmmatud, siis lendab kuskilt mingi uks lahti ja kahe minuti pärast olen ma kuhugi radika külge aheldatud ning mingi paks vuntsidega uurija karjub mu peale:"Tunnista ülesse!" Mitte et ma midagi oleks teinud aga riik on hetkel võtnud suuna, mis hakkab järjest rohkem meenutama totalitaarset minevikku. Ei tea, kas viie aasta pärast kui pean dokumente uuendama minema, pean ma ka enda DNA proovi andma?
Naine ütles kogu selle jama peale kodus hästi: "Nüüd oled sa riigi poolt kohitsetud." Sõnastus ei olnud küll 100% sama aga mõte küll.

Best of The Pioneers

2011-11-01T10:42:00.000+02:00

1962'st aastast tegutsev Jamaica ska, reggae ja rocksteady artisti kõige suurem hitt on kindlasti "Long Shot Kick de Bucket", mis 69 aasta skinheadluse laine toel sai Inglismaal väga suuureks hitiks.

"Jackpot" on "Long Shot Kick de Bucket'i" isaks, mis kohatigi parem kui kuulus poeg.

Peaks vist mainima, et need lood ei ole reastatud pingeritta.

Ja välja valitud lood on minu jaoks parimad, mis youtube'st on võimalik välja kookida.

Kogu see postitus on suures osas tehtud selleks, et võib-olla ma tahan kunagi mingit lugu neist kuulata ja ma ei viitsi youtube'is enda aju ragistama hakata.

Seda videot soovitan vaadata kõigil neil, kes arvavad, et nad teavad, kes on skinheadid. Eriti tasuks tähele panu pöörata neil tumedamatele.

Tegelikult ma isegi ei looda, et keegi neid lugusi peale minu kuulab.

Black Flag - Damaged - 1981

2011-10-27T10:51:00.000+03:00

Millegi pärast meeldib mulle kuulata muusikat, mis on tehtud ajal kui ma veel issi munakotis küpsemagi ei olnud hakand. Antud albumi puhul on muidugi tegemist ilmselge klassikaga, millest millegi pärast siin Ida-Euroopa nurgas nimega Eesti, suure kaarega mööda käiakse. Võib-olla on siiski tegemist tõelise pungiga võrreldes Seksi Püstolitega aga võib-olla selle pärast, et Villu ja Tõnu ei kuulanud noorena Black Flagi. Mina isiklikult läheksin hea meelega Punklaulupeole kui seal lauldaks "God Save the Queen'i" asemel "Rise Above'i" või vähemalt "Six Pack'i". Või ma ei oleks lava pealt publikuga nii üleolev kui mulle karjutakse: "Mängige midagi Black Flagilt!". Selle asemel kuulen ma: "Kas te Sex Pistols'ilt ka midagi oskate?" Ei - ei oska! Ah jah siis veel helid mu peas nagu "Gimme Gimme Gimme - I need some more" ja "Depression's got a hold of me " või "TV Party", millest võiks tänasel päeval teha edukalt coveri "YouTube Party".

Track list:
1- Rise Above
2- Spray Paint
3- Six Pack
4- What I See
5- TV Party
6- Thirsty and Miserable
7- Police Story
8- Gimme Gimme Gimme
9- Depression
10- Room 13
11- Damaged II
12- No More
13- Padded Cell
14- Life of Pain
15- Damaged I

Hinnang: 10/10 Midagi rohkem pole vaja öelda.

Number 1 põhjus, miks arvutid surevad

2011-10-24T11:07:00.000+03:00

Olles aastaid foorumites ringi kolanud ja arvuti ajakirju lugenud hämmastab mind see kuidas alustatkase inimestele abi andmist kui probleemiks on arvuti, mis lülitab iseennast välja. Tavaline teema alustus on see, et tegemist on kas tarkvara või riistavara probleemiga. Hmm kui ilmne see on? Siis läheb jutt selleni ega sa mingit programmi ei installeerinud või uut riistvara ei lisanud. See on kõik ilus ja tark jutt aga ei arvesta sellega, et tavaline arvuti kasutaja ei tee enamasti kunagi arvutit lahti ja installeeri ise sinna ka midagi sellist, mis võiks arvutile fataalselt mõjuda. Selline jutt on pigem alagajatele entusiastidele mõeldud.
Tegelik põhjus peitub tegelikult, selles et arvuti on ajapikku endasse nii palju tolmu kogunud, et protsessor ja graafikakaart kuumenevad liiga üle ja arvuti lülitab ennast välja. Arvuti läheb küll peale maha jahtumist uuesti käima aga lõpptulemuseks on ikkagi mingi surnud jupp.
Protsessis ei ole mitte midagi imelikku. Poest uue arvuti ostes saab sellise komplekti, kus jahutussüsteem on tegelikku vajadust arvestades varuga aga see varu ammendab ennast kui ventilaatorite ja radikate vahed on tolmu täis. Mina näiteks olen enda silmaga näinud protsessori jahutus ventilaatorit, mis käis nii aegalselt ringi, et pastaka labadevahele panek ja ära võtmine ei takistanud ventilaatorit.
Võimalike lahendusi ülekuumenemise vältimiseks on mitmeid:
1. Kõige targem on paar korda aastas arvuti kast lahti teha ja see tolmust puhtaks teha. Lihtsa õpetuse olen ma kirjutanud siin.
2. Osta võimsam ventilaator - ei vabasta tolmust puhastamisest.
3. Osta lisa ventilaatorid, et parandada õhuringlust.
4. Keela BIOS'es protsessori sisemine mälu - muudab arvuti aeglasemaks aga stabiilsemaks.

Arvuti paigutamise juures tuleks arvestada sellega, et jahutus avade vastas ei oleks piisavalt palju ruumi, et õhk saaks korralikult ringi käia.

Star Fucking Hipsters - Until We're Dead - 2008

2011-10-22T14:22:00.000+03:00

Star Fucking Hipsters on bänd, mille pärast minu üks lemmik bände Leftöver Crack on määramatuks ajaks puhukusele läinud. Hetkel ma olen veel kahevahel, kas see on hea või halb, sest SFH kõlab tunduval küpsemalt kui kõlab Leftöver Crack aga pungi puhul ma hindan kõrgelt toorust. Kui nüüd albumi juurde minna siis peab tunnistama, et väljaspool kommertsmaailma on punk kuhugi teel, nagu ta oli kaheksakümnendate lõpus kuni Nirvanani. Until We're Dead'il on väga oskuslikult kokku segatud ska, metal ja punk, millele on lisatud üksikuid elemente popmuusikast, ning kokku tuleb kompott, mida ma ei väsi kuulamast. Midagi rohkem on raske selle albumi kohta kirjutada, kuna võrdlusmaterjal puudub. Võib-olla kümne aasta pärast kui Crack Rock Steady on vallutanud maailma, peetakse seda albumit ajatuks klassikuks, samas võib ta jääda igavaseks põranda alla ja valitud inimeste riiulitele mälestuseks noorusest.

Trac list:
1. "Introducción a los Hipsters" 0:18
2. "Until We're Dead" 3:57
3. "Immigrants & Hypocrites" 2:43
4. "Two Cups Of Tea" 3:34
5. "Empty Lives" 2:51
6. "Snitch to the Suture" 2:37
7. "Only Sleep" 5:12
8. "9/11 Was (An Inside Joke)" 3:10
9. "The Path is Paved" 2:21
10. "Zombie Christ" 3:00
11. "This Wal-Mart Life" 2:25
12. "Broken" 4:33
13. "Death or Fight" 8:08

Hinnang: 10/10 Täpselt 100% nii poliitiline ja rebel sõnum kui ma pungilt ootan. Kui välja jätta "Until We're Dead" nimilugu, millest ma juba nii kui nii sõltuvuses olen, siis ei ole ikkagi mitte ühtegi lugu, mis mind külmaks jätaks.

Kõik mida peab teadma DVD formaatidest

2011-10-12T12:18:00.002+03:00

Iga kord kui ma lähen poodi plaate ostma, seisan ma riiulite ees ja mõtlen, milliste tähistustega plaate ma peaksin ostma. Ometi olen ma IT haridusega inimene ja ma olen seda kõike korduvalt õppinud aga nii nagu mu vanaema ütles: "Pea pole prügikast." - ei tule mul kunagi meelde, mis need tähised tähendasid. Seega toksin ma siia pisikese ülevaate, et ka tesitel hädalistel oleks piiluda.

Enamus DVD-si mahutab 4,37 GB andmeid, mis teeb umbes 2 tundi kõrgekvaliteedilist videot. 4,7 GB mahutavat DVD ei ole olemas kuigi väga paljude karpide peal on see kirjas.
DVD-5 tähistab tavalist 4,37 GB mahutavat DVD-d.
DVD-10 8,75 GB mahutav kahepoolne DVD.
DVD-9 (DVD-DL) 7.95 GB mahutav ühepoolne kahekihiline DVD formaat.
DVD-18 15.9 GB mahutav kahepoolne kahekihiline DVD formaat.

DVD-R Ühekordselt kirjutatav DVD formaat. Esimene iseseisvate DVD mängijatega ühilduv DVD versioon.
DVD-RW Kuni 1000 korda ülekirjutatav DVD formaat. Ülekirjutamise puhul kustutatakse kogu plaadil olev informatsioon ja asendatakse see uuega.
DVD+R DVD-R edasi arendus, mille pealt ei saa küll andmeid kustutada aga hiljem on võimalik andmeid lisada. Näiteks on võimalik kirjutada DVD peale 2 GB andmeid ja paar päeva hiljem sinna lisada teine 2GB. Selleks, et see kõik toimiks ei tohi kirjutamis programmis olla linnukest kastikeses "Finalize"
DVD+RW DVD versioon, mida on võimalik hiljem töödelda. +RW versioonil on võimalik töödelda andmeid, nii et plaadilt on võimalik kustutada ebavajalikud failid ilma, et kogu plaadil olev info kustutatakse.
DVD-RAM Kõvaketast jäljendav DVD versioon, mis on mõeldud andmekandjaks ja ei ole ühilduv arvutitest eraldi seisvate DVD mängijatega. Plaadil olevat informatsiooni on võimalik muuta kuni sadatuhat korda.

Meeles peaks pidama seda, et DVD- plaadid ühilduvad paremini eraldiseisvate DVD-mängijatega kui DVD+ plaadid. Väike vahe on ka andme mahtudes DVD- plaadid mahutavad 4488 MB andmeid ja DVD+ plaadid 4482 MB.

See peaks olema piisav informatsioon, mille järgi valida poest DVD, muidugi on veel palju pisikesi nüansse aga tavaksutuses ei ole need teadmised enam vajalikud. Kokkuvõtteks: meediaplaatide jaoks soovitan DVD- ja andmete varundamiseks DVD+ plaate.

Sweet

2011-10-11T23:09:00.001+03:00

Do I like boobs? God damn yes!!!

Printsessi kasvatamine

2011-10-09T22:30:00.001+03:00

Mõnikord ma üllatan iseennast ja mõnikord üllatab mind Mammu. Enamasti üllatan ma ennast sellega, et kuiraske on ikkagi praktiseerida "karmi armastust" ehk siis isa, kes lapse pisaratest hoolimata sunnid teda midagi tegema. Samal ajal kui süda sees murdub, manad ette kange näo ja ei lase ennast jonnil mõjutada, sest tegelikult tahad ainult head aga Printsess ei mõtle veel pikas perspektiivis. Oleks minul selline isa olnud siis ma vist oleks täiesti teine inimene. Kahjuks või õnneks ma sain isa siis kui vanale koerale enam uusi trikke ei õpeta. Plikat vaadates tunnen ma paljus ära iseennast - kangekaelne ja kärsitu. Kui enda koolitamise tee on raske ja käänuline, siis plika puhul ei ole see grammigi kergem. Siit tulevad sisse aga need momendid, kus ma tunnen, et mõnigi üritus kannab vaikselt vilja.
Näitkes kui plika pidi enda sokinukule ise silma pähe õmblema, siis näitas ta üles nii hämmastavat kannatlikust alates niidi nõela taha saamise juures kuni lõpetades nööbile sõlme tegemisega.
Teiseks edusammuks võrreldes minuga on kindlasti Plikal rohkem sihikindlust. Viimane kord kui Printsess uusi peokingi vajas siis ta suutis minutiga kingad välja valida, samas kui mina oleks tunde mööda linna ja poode kolistanud, sest ei oska midagi osta. Kõige parem oli selle juures veel see, et kui me panime välja, et läheme teistesse poodidesse ka vaatama, siis ütles Ta: "Olgu! Lähme vaatame aga siis tuleme ostame need ära."
Olenemata sellest, et ma vahel olen liiga karm ja sirgjooneline lapse kasvatamises, siis ma arvan, et Plikal on kindlasti ilusam lapspõlv kui tava vanematel või paljudel eakaaslastel. Kindlasti ei maksa arvata, et väide raskele lapspõlvele tähendaks mingit taga nutmist või kellegi süüdistamist. Ma olen piisavalt näinud nende ilusaid lapspõlvi ja kaelatuid tolguseid, et olla rahul sellega, milliseks elu mind voolinud on. Ja ma loodan, et ilma traumasi põhjustamata suudan ma ka tilga kangust ka Printsessi voolida.

¡Buenas noches!

2011-10-06T22:02:00.000+03:00

Mõni asi võtab lihtsalt kaua aega. Paar aastat tagasi tekkis mõte, et võiks hispaania keele ära õppida. Nüüd pea kaks aastat hiljem ja paari audioõpikut, jõudsin ma esimest korda ka alternatiiv tundi kohale, mille üks eestvedajaid ma olin. Peab ütlema, et korraks tekkis isegi mõte, et mille kuradima pärast on mul enda niigi vähest aega vaja raisata grammatika peale, mis on täiesti teiselt planeedilt? Aga eks aeg anna arutust, kas sellest ka midagi reaalselt välja tuleb.

Band of Horses - Everything All the Time - 2006

2011-09-26T22:54:00.000+03:00

On albumeid, mis sõidavad elust mööda ilma, et neist jääks mõni püsiv mälestus. On albumeid, mis röövivad hinge ja sõidavad koos sinuga elu lõpuni. Lõpuks on ka albumeid, mis tavaliselt kunagi ei saaks mingit sügavat tähendust aga mingi sündmus seob ta elu külge. "Everything All the Time" arvatavasti ei omaks minu jaoks aasta pärast mitte mingit tähendust, kuid "The Funeral" jääb mulle elu lõpuni meenutama ühte inimest, keda enam ei ole.

Track list:
1. The First Song (3:43)
2. Wicked Gil (2:57)
3. Our Swords (2:26)
4. The Funeral (5:22)
5. Part One (2:35)
6. The Great Salt Lake (4:45)
7. Weed Party (3:09)
8. I Go To The Barn Because I Lik (3:06)
9. Monsters (5:21)
10. St. Augustine (2:41)

Hinnang: 5/10 Suures osas täiesti neutraalne album, mis sobib ideaalselt taustamuusikaks - ei tekita tülgastust ja ei pane ka kaasa elama, kõige selle vahele on topitud lugu, mis vaikselt kisub kõigest eemale - "The Funeral".

VA - A Tribute To The Oppressed: Fuck Fascism Before It Fucks You - 2009

2011-09-23T15:15:00.001+03:00

Selle postituse pühendan täielikult Jailele.

Nüüd kui kõigil parempoolsetel on kõrvade vahe punaseks ajatud siis alustame ajatu bändi ajatute lugude cover plaadi tutvustamist. Esiteks oli kogu see kogumik mulle suureks üllatuseks. Teiseks üllatuseks oli see, et ühe parima coveri autoriks on Leedust pärit bänd ja kolmandaks on rootslased teinud parema coveri kui originaal lugu. Leedu bändiks on Toro Bravo, keda võib ka lugeda Baltikumi Oi! pioneeriks ja looks on "Don't Look Back". Veel tooks välja Fraknfurdist Saksamaalt pärit Stage Bottles'i versiooni loost "Work Together", milles kõige rohkem paelub jokkerina sisse toodud saksofon. Lõpetuseks võtaks mütsi maha rootslaste On the Job'i ees, kes on teinud "No Justice'ist" minu ühe viimase aja lemmik loo. Albumi kõige eksootilisemad artistid on Indoneesiast ja Brasiiliast, mis paneb mõtlema selle üle, kuna ükskord juhtub mulle kätte tribüüt, mille pealt ma leian mõne kodumaise bändi?

Track List:
01. The Prowlers – Joe Hawkins
02. Ultimatum – Leave me alone
03. Freiboiter – Government Out
04. Toro Bravo – Don’t Look Back
05. The Rookers – Urban Soldiers
06. Stage Bottles – Work Together
07. Horrorshow – Same old story
08. Tennentz Colombo – When I was young
09. On the Job – No justice
10. The Bois – Fuck Fascism
11. Produzenten Der Froide – Skinhead times
12. Bottlejob – Magistrate
13. Bull Brigade – Ultra Violence
14. Hors Controle – Riot
15. Red Card – Sleeping with the enemy
16. Sick Of The Society – Run From You
17. Rude Riot – That’s alright
18. Rozpor – We’re The Oppressed

Hinnang:7/10 Tore globaalne austusavaldus ühele Oi! legendile, kuid olen kuulnud märksa kõrge tasemelisemaid tribüüte. Kui midagi muud ei viitsi kuulata siis On The Job'i peaks ikka ära kuulama kui vähekenegi töölispunki südamesse mahub.

Wuiiii!! Fack jee me võitsime Wii

2011-09-19T22:54:00.000+03:00

Jah, erinevalt enda kallist kaasast, kasutan ma mitmust aga see pole oluline. Vahel on kasu sellest, et ostad allahinnatud tooteid ja ka mõne koodi viitsid neti toksida. Aga tuleb tõdeda, et rasked ajad on tulemas - uus mänguasi nõuab väga intensiivset geimist ja töönarkomaania kõrvalt on seda suht keeruline teha.

Suure hip hopi polli võitja on selgunud.

2011-09-14T22:07:00.001+03:00

Tark on enda blogi rikastada pollidega. Veel targem on polle teha kaheks aastaks. Peab tunnistama, et häbitult laisk on oldud - või siis ei olnud lihtsalt aega, sest mul on häbitult kiire olnud. No olgu kuidas on, sest üheksakümne hääle pealt on saabunud suurepärased tulemused.

Napi kahe protsendilise enamusega on tulnud võitjaks inimesed, kes ei arva hip hopist mitte midagi. Mitte, et ma sellest kaugele ulatuvaid järeldusi teeks aga siiski tore teada.

Ülekaaluka teise koha saavutas härra "Õhuke Varjuline" ehk Eminem 39% häältega.

Nagu näha on sellel härrasmehel kubemetäid kuna ta ei suuda isegi laulmise ajal kubeme krõhvimist lõpetada.

Ja autuks kolmandaks jäi minu isiklik suursoosik Everlast.

Nagu näost näha ei ole ta selle tulemusega rahul.

Igakas juhuks ka ametlik screenshot, et keegi mind luuletajaks ei peaks.

Lõpuks võiks teha lubaduse, et edaspidi ma uuendan polle tihedamini aga ma jätan see kord paanika vahele ja lasen minna.

Selleks, et näha ei pea kaugele minema

2011-09-07T23:04:00.000+03:00

Tartus näiteks Botaanikaaeda. Üldiselt sain ma pühapäeval lapse ja kuna mingi poolteist kuud oli auk sees, siis mõtlesin kvaliteet aega rakendada. Algul oli mõte lihtsalt jõe äärde linde söötma minna, kuna rahustav ja lõbustav tegevus aga lõppes sellega, et sai partidele ja kokredel kaks pätsi saia sisse söödetud. Üli lahe ja üli lõdvestav - ma ei olnud oma silmaga midagi sellist varem näinud.

Saun valmis, pulmas käidud - nüüd tahaks puhata ja praekartuleid süüa.

2011-09-04T20:00:00.000+03:00

Viimased kuu aega vähemat on toitumis harjumused olnud alla igasugust arvestust. Kodus ka elanud ei ole - ainult maganud. Nüüd siis lõpuks kui suur pulm peetud ja selle nimel ennast hulluks töötanud, siis võiks natukene puhata ja vahelduseks ka lapsevanem olla. Aga kõigepealt sooviks praekartuleid ja ühte õlut, sest pohmakas on teel. Kahjuks ei ole mul hetkel pilti enda ühest keeruliseimast kätetööst aga ma topin selle üks hetk kindlasti üles.

The Funeral

2011-08-31T02:22:00.000+03:00

Jätkuvalt elus ma avastan elus ennast tegemas asju, mida ma hiljem kahetsen. Olen kohtades, samal ajal kui ma tahaksin olla kusagil mujal. Nüüd ma siin istun ja mõtlen kuidas ma kahetsen ja jäängi kahetsema nagu ajalugu on näidanud. Ratsionaalne mõtlemine versus isiklik heaolu. Lõpuks on ainult kahetsus. Kes mind ikka peab? Aga kui jätta see kõik siis võisid sina olla Batman ja mina Jokker või vastupidi. Ja mõnel hetkel tulevikus täidab mind rõõm ja samas kurbus ja ma tean, et on asju, mis ma oleksin tahtnud teha teisiti. Ja siin samas olen ma üksi.

And so the papers read
That Johnny Smith was dead
A little girl asked why
And made her brother cry
Why did they make him go that way?

I heard what was said
Another rebel dead

Esimene lõikus ja töönarkomaania.

2011-08-21T10:33:00.001+03:00

Alati on küsimus selles, millest alustada ja millega lõpetada. Kas alustada sellest, et pühapäeva hommikuks on mu nädala töö tundide arv märkamatult 58-ni jõudnud ja kümpa tuleb vist veel täna otsa. Või sellest, et aeg on lõikama hakkata seda, mis on külvatud? Või lõpetaks siin alustatu ja jookseks poodi, et juua veel üks kohvi ja see kord koos sigarettidega? Hamleti elu oli ikka sitaks lihtne - olla või mitte olla? Kus see küsimus siin on ma enam aru ei saa. Nagu masin hüppad hommikul voodist ja väntad silmad kinni tassi kohvi endale sisse ja ei suudagi tegelikult aru saada - mille pärast. Parem homne on müstifikatsioon kui sa näed kerkimas vaid sitamägesi.

Tšillipipar ja mingi pipar, mille puhul ma ei suudagi enam kindlaks teha, millega on tegu.

Kurgid, mis leiavad endale pipardega ühised purgid .

Ürdid.
Kas ma olen rahul - jah.
Nüüd peab veel kurgid likku panema ja siis ära marineerima, et talvel kõrvetavate elamustega külma peletada.

Nooremaks ma enam ei jää

2011-08-15T10:37:00.000+03:00

Raske on selle elukesega. Vähe sellest, et ma juba ammu avastasin seda, et enam ei jõu pidu panna nii nagu vanasti. Selle peale jõudis minu hall aju siis kui ma vaatasin enda väike venna pidutsemis harjumusi ja nulli lähedasi pohmakaid ja võrdlesin neid enda voodi päevadega siis tekkis väike okas küll hinge. Eelmine nädal mängisin natuke lolli ehitajat jälle ja käisin vana pundiga Otepääl kaubanduskeskuse põrandat plaatimas ja avastasin, et füüsiline vorm on ka koolis ja kontoris istudes täiesti olematuks muutunud. kilosi küll tuleb juurde aga ega see veel tugevamaks ei muuda.
Nii ma siis otsustasin, ma ei tea mitmendat korda paari viimase aasta jooksul, et peaks ikka regulaarselt ennast liigutama hakkama. Mõtlesin, et alustuseks oleks hea kuuris pakud ära lõhkuda ja puud riita laduda aga nüüd peale kahte pooleteise tunnist päeva on jälle ige käes, kuna pakke ei jätku.
Kuhugi trenni ka ei viitsi ja raatsi minna - tagatipuks ei ole mul selleks aega. Kangelaslik rahvaliiga hooaeg sai ka läbi. Ja nüüd ma istun siin nagutohlakas ja mõtlen kuidas saaks päästa mida päästa annab.

Tänuväärne tänamatu koristamine

2011-08-02T09:42:00.000+03:00

Eelmine nädal avastasin ma ennast suurest hädast kui otsustasin, et aeg oleks traksid üles otsida ja korda teha aga selle juures tekkis probleem, kuna ei ole kodust enam midagi üles leida. Suures hädas otsustasin, et aeg oleks mingi suurpuhastuse laadne asi ette võtta. Nüüd nädal aega hiljem edenevad asjad väga vaevaliselt. Miks? Sest pidevalt saabub ootamatuid üllatusi. Vähe sellest, et ma kooli sisse astumise maha magasin ja pean järel konkursile lootma jääma, sain ma teada, et mu pass kaotas eelmine kuu kehtivuse. Õnneks ID kaart veel kehtib - seega päris immigrant pole.
Positiivsemalt poolelt avastasin, et ma olen sala numismaatik, kuna peale tunni ajalist googeldamist ja sorteerimist avastasin, et mul on viieteistkümne erineva riigi münte. Selle juures ei viitsinud ma ära jagada kolme erinevat Saksamaad ja kolme erinevat Venemaad. Muidugi on see puhas nohu mu venna kõrval, kellel kogemata kokku jalutanud kogu on ligi kümme korda suurem. Paras jama, mida pensionipõlveks hoida pankasid nii kui nii usaldama ei hakka. Enne peaks muidugi paar numismaatika lehte välja otsima, et ettevõtluse perspektiivi hinnata.

Üheksa parimat kodumaist veebimajutust kodulehekülje majutamiseks

2011-08-01T10:07:00.000+03:00

Kuna ettevõtte, kus ma töötan muretses endale just personaal serveri, et pakkuda klientidele tulevikus paremat veebimajutust siis mõtlesin teha väikese turu uuringu konkureerivate teenusepakkujate kohta. Ma ei tööta mitte ühegi siin välja toodud teenusepakkuja juures. Kuigi on olemas ka võimalusi tasuta kodulehe majutuseks, siis mina seadsin paketide valiku puhul esmatähtsaks võimaluse kasutada MySQL andmebaase, mis on eelduseks sisuhaldusega kodulehekülje tegemiseks. Kuna ma ei viitsinud kõiki teenuseid üksipulki läbi võtta, vaid tegin kiire ülevaate ja tuvastasin need paketid, mis esmapilgul peaksid sobima. Kuumakse puhul võtsin aluseks teenuse hinna kui maksta aasta aja eest korraga. Selle mainin ka ära, et enamus neid pakkette ei sobi pangalinkidega e-poodide jaoks.

1. www.kodulehemajutus.ee pakett PoppMini 2.50 EUR kuus. Teenusepakkuja suurimaks miinuseks tagavarakoopiate taastamine. Kuid 2 MySql andmebaasi ja 100GB andmeedastusmahtu on piisavada, selleks et majutada ära korralik koduleht.

2. http://ecohost.ee/veebimajutus/ Ecohost pronze plan 3 EUR kuus. Kahjuks ei ole paketi kohta võimalik saada korraliku tehnilist informatsiooni.

3. http://beehosting.net/est/packages USER UNLIMITED 3.33 EUR kuus. Väga hea pakett aga hetkel on tegemist kampaania hinnaga.

4. www.netpoint.ee/est/sisu/112 PRO 3.77 EUR kuu. Kriitiline tuleks olla piiramatu andmesidemahu suhtes. Lisaks tekitab kahtlust "112" URL'is.

5. http://www.virtuaal.com/ Pakett Standard 4.41 EUR kuus. Järjekordne lehekülg kus friendli URL ei ole sisse lülitatud - leim kui sa tegeled interneti äriga.

6. http://www.cactus.ee/teenused/veebimajutus Standard 4.47 EUR kuus. Korralik pakett aga tasuks täpsustada, mida tähendab mõiste "piiramata".

7. https://www.zone.ee/et/virtuaalserver/hinnakiri/ Pakett I 4.83 EUR kuus. Esimene gigant on alles seitsmes.

8. http://usaveebimajutus.com/veebimajutuse-paketid/ Hatchling 4.95 EUR kuu. Kõike paistab esmapilgul piiramtault, mis ei ole kindlasti nii roosiline kui paistab. USA serverite puhul tuleb arvestada, et liiklus on aeglasem kui Euroopa omad. Lisaks on inglise keele oskus vajalik.

9. http://www.eq.ee/page.asp?p=84 Satndard pakett 4.99 EUR kuus. Viimane pakett, mille ma leidsin ja, mis on alla 5 euro kuus.

Kui midagi vaja küsida seoses kodulehekülgedega siis võib alati küsida. Isiklikult arvan, et üle 4.5 euro kuus veebimajutus eest maksta on liiga palju.

Minu esimesed Fred Perry'd

2011-07-29T18:44:00.000+03:00

Loodetavasti jäävad paremini meelde kui esimesed triibulised.

Natuke mussi kah.

Vaeslapse Kroonikad Part II

2011-07-27T01:26:00.000+03:00

Töölisnoored ja nende peod. Ootad ja ootad. Puts, punk ja pudel ei ole enam meie mudel. Punk on surnud. Süda võib tuksuda nagu haamer aga haamreid me käest ei viska. Punk'n'Roll on surnud. Surnud on surnud. Aga aidake - ma olen veel elus. Viin tuleb ja läheb aga mälestused ei tule. Selg valutab, käed tuikavad - aidake ma olen veel elus. Rongid tuhisevad mööda, peatuvad ja kaovad uttu. Töölisnoored raudteel otsivad lunastust, otsivad oma festivali. See sööb nad elusalt. Töölis noored ja nende peod? Töölisnoorte pidu on töö.

Judge Dread - ska kroonimata kuningas

2011-07-16T01:19:00.000+03:00

Kui enamus ineimesi teabmis on reggae ja kes on Bob Marley, siis vähesed teavad, mis on ska ja veel vähesemad teavad, kes oli Judge Dread. Ma ei viitsi väga pikalt skast seletama hakata, kuna siinne väike kirjatükk on pühendatud ühele skinhead scene tähelepanuväärsemaile muusikule. Kes tahab natuke rohkem skast teada saada võib lugeda minu ajaloo hämarusse vajunud blogist.
Kodanikunimega Alexander Minto Hughes sündis teisel mail 1945 Kentis. Oma puberteedieas kolis Judge Dread Londonisse Brixtonisse Kariibisaarte immigrantide elurajooni. Kuna ta oli suurt kasvu ja turske noormees, siis sai ta tööd turvamehena kohalikku Ram Jam klubisse, kus ta tutvus mitmete ska ja reggae kuulsustega. Kuulsaim neist on vist Prince Buster. Kuuekümnendate lõpus töötas Dread ühes kohalikus raadiojaamas ning inspireerituna Prince Buster'i hitist Big Five, kirjutas Dread loo Big Six ja minnes Trojan recordsisse, seda lindistama jäi ta silma ühele tolleaegsele ülemusele, kestemaga kohe lepingu sõlmis. Edasi tuleb juba ajalugu. Oma esinejanime võttis Huges austusest Prince Busteri vastu Busteri samanimelise loo pealkirja järgi (Judge Dread).

Judge Dread oli oma aja suurim lainemurdja. Esiteks oli ta artist kelle reggae hitte jõudis seitsmekümnendatel kõige rohkem britti singlimüügi edetabelitesse, selles osas jäi isegi Bob Marley talle alla. Teiseks oli ta esimene valge reggae artist ajaloos, kellel oli hitt Jamaical (Bix Six). Isegi siis kui Dread Jamaicale esinema läks ei uskunud publik kuni viimase hetkeni, et Judge Dread võiks olla valge. Kolmandaks hoiab Judge Dread Guinessi rekordite raamatus rekordit - kõige rohkem BBC poolt bännitud singlite osas. Neid oli täpselt üksteist tükki ja need kõik jõudsid ka briti singlimüügi edetabelitesse. Põhjuseks oli kodaniku väga ühte auku minevad laulutekstid, mille kõrval on isegi meie kohalik Onu Bella amatöör ja poisike. Alexander Minto Hughes suri kolmeteistkümnendal märtsil 1998 The Penny Theatre'is Cantebury's kontserdi lavalt maha astudes. Kuna tegemist oli eluaegse naljamehega, siis arvasid ka kaaslased alguses, et Dread viskab jälle nalja aga tegelikult sai Dread südameataki. Viimased sõnad, mis ta lausus olid mõeldud publikule enne lavalt maha astumist:"Let's hear it for the band." Väikeses linnas nimega Snodalnd, kus Dread veetis suurema osa oma elust, on talle pühendatud tänav nimega "Alex Hughes Close".
Enamus Judge Dread'i loomingust on väga seksuaalse sisuga ja, mis sellest üle jääb räägib skinheadidest, rudboydest ja töölisklassi elust.

Vahepeal on raske..

2011-07-15T23:56:00.001+03:00

Sain just enda vana 250GB kõvaketta tagasi ja ei suuda otsustada, mis muusikat kuulata. Kõik need lood, mida ma olen Oktoobrist saadik taga nutnudon nüüd järsku olemas. Kõige hullem on see, et Youtube pole pooltest nendest bändidest isegi kuulnud. Seega ei jää mul midagi üle.

Vaeslapse Kroonikad PartI

2011-07-12T09:10:00.001+03:00

Midagi mäletada? Võrksukkades alaealisi litse aguli äärsetel tänavatel? Teotahet ja tahtmatust tegutsed? Keegi laulis kunagi, et tuleb vihm mis peseb tänavatelt vere ja samas laulis keegi verest mullas - mida me siis ootame? Kahetsust? Saamtatust? Kuidas on seotud ruubiku kuubik ja püramiidid? Litsid kakerdavad ikka mööda tänavaid otsides vastuseid küsimustele, mida nad kunagi küsida ei oska. Vaatavad mööduvaid tulesi ja palvetavad, et olla kusagil aga mitte siin ja praegu. Lapsepõlv silkab karikakardega päikesse, ema siniseks löödud silm ja isa viinast lehkav hingeõhk. Üledoos ja harmoonia - kusagil lõppevad maanteed ja kusagil lõppeb algus. Võib-olla ühel päeval ärkavad ja näevad, et nad on kogu elu olnud pimedad aga võib-olla mädanevad laugastes valgetelt nägudelt sillerdavad sinised huuled. Midagi mäletada? Võrksukkades alaealisi litse betoonlinnaku trassil? Vihma sadas - sildade all loikudes võitlesid nad kohtade, vihma ja laiali valguva meigiga. Aga vihm ei pesnud ära süüfilist ja valu.

Raamat: ELU, UNIVERSUM JA KÕIK - Douglas Adams

2011-06-26T20:54:00.001+03:00

Siin ma siisnüüd olen - kirjutamas kolmandat korda Arthur Dent'ist, Ford Perfect'ist, Trillianist, Zaphod Beeblebrox'ist ja Marvinist, ning natuke ka vist Slartibartfast'ist - mehest kellele meeldib teha fjorde. Kui kaks esimest raamatut "Pöidlaküüdi Reisjuht Galktikas" ja "Universiumi Lõpu Restoran" pakkusid mulle hulga lõpmatult positiivseid emotsioone, siis kolmandal korral lisandusid ka negatiivsed. Ülesehitus jäi kuidagi nõrgaks - need kohad, mis oleks võinud olla pikemad on võimalikult lühikeseks lõigatud ja kohad millel puudus suures plaanis tähendus on kunstlikult pikaks venitatud. Jääb tunne nagu oleks autor üritanud vägisi midagi maha müüa ja lõpuks see ka õnnestub, sest lõpp on hoogne ja üllatuste rohke aga see ei kompenseeri täiesti kunstlikku keskosa ja Marvini statisti rolli.
Kogu seiklus saab alguse Maalt kuhu Arthur ja Ford saabusid enne tsivilisatsioone ja saab mõtte alles siis kui aegruumis tekkivad augud, mis toob nad Inglismaale keset universumi tähtsaimat kriketi mängu. Mängul kohtuvad Arthur ja Ford järjekordselt Slartibartfast'iga, kellega koos võetakse ette retk päästmaks Universum uutest Krikiti sõdadest. Enne kui kõik õnneks läheb jooksevad nad võidu Krikiti robotsõdalaste ja ajaga, mille kõigus on täiesti naeruväärne osa antud Marvinile, Zaphodile ja Trilljanile. Kogu Zaphodi osa raamatus seisneb selle, et ta kirjeldab väga viisakalt ära minu viimase nädala joomatuuri ja sellega kõik piirdub. Trillian küll pääsatb lõpuks Universumi ja vist avastab midagi Arthuris aga kurat võtaks - Marvin. Tervelt kaks peatükki, milles jagatakse maailma ja universumiga kõige fantastilisemat depressiivikut on ausalt öeldes puhas alatus. Selle kompensatsiooniks õpib Arthur küll lendama ja lüpsab Thori, kes üritab Trilljanile püksikute vahele pääseda. jah tuleb tunnistada, et midagi jäi võrreldes kahe esimese osaga puudu.
Samamoodi ei saa mina aru, kus kohast saab teada, miks on kogu Universum vältinud planeeti Maa, nagu tagaküljel lubatakse?
Ma isegi ei usu, et kogu see plätserdus siin nii sapine sai aga juu ma alustasin enda lubadust peale kooli lõppu raamatuid lugema hakkata liiga suurte ootustega või ei suutnud mind see kord kogu see absurdne segadus piisavalt võluda? Aga sellest hoolimata ootan ma juba juba kuni saaks enda kätte kolm järgmist raamatut.

Ah jah punk on surnud

2011-06-25T20:27:00.000+03:00

Provotseeriv pealkiri.
Mitte midagi ütlev sisu.
Nädal otsa alkoholi.
Ära lõpetatud kool.
Hmmm..
Ma räägiks Jaanipäevast ja sellest kuidas ma lamba saslõkki tegin aga mitte ei viitsi sest kuskil on nii kui nii üks kibestunud üksikema, kes arvab et see on kassist.
Sõin ühe prussaka.
Olen igav ja ajan arvuti paska siin.
Vaatasin üks päev youtubes ringi ja avastasin, et punk on surnud.
Punk on surnud.
Homme hakkan tööd tegema.
Punk on surnud.

Seitse kõige "jahedamat" mänguri arvutit

2011-06-16T22:57:00.003+03:00

Tegemist ei ole riistvaralise võrdlus vaid väljanäitus seitsmest kõige lahedamast disainist, mis ma leidsin. Kõigipuhul on tegemist mängurite märjaunenäoga, mille omamisel ei peaks märgadeunenägude üle muret tundma, pigem on karta vastassoo suhtes apaatseks muutumist.

Alienware Aurora ALX Desktop
Minu vaieldamatu lemmik, mis teeb kõigile autopededele silma ette enda programmeeritava korpusevalgustusega. Miinuseks saaks vist see, et plika laseks korpusevalgustuse kohe roosaks keerata.

Falcon Northwest Mach V Cataclysm
Iga WOW'i fänni unistus - õnneks ma olen siia maani suutnud suure kaarega WOW'ist mööda minna ja isegi mu vend palus, et ma talle kunagi WOW'i ei kingiks.

Antec LanBoy Air Gaming Case yellow
Esimene tore mesilane, mis mulle silma jäi.

Azza Spartan Gaming Case Black
Puhtalt valgustus lahenduse pärast.

Cooler Master HAF 922 Killer Bee
Selle Tapja Mesilase lahedaim osa korpuseekraan - ei tea kas puutetundlik?

Thermal Take V5 gaming Case - Purple
Kuna ma sattusin hiljuti mingi homofoobse blogipostituse pealkirja peale siis üks 100% mehine kast kah.

CoolerMaster HAF 932 Full Tower Gaming Case - Black
Lõpetuseks üks tõsiste meeste torn kah.

Kui nüüd midagi kokku võtta siis tegelikult pidin ma pettuma, kuna midagi hinge kinni võtvat ma ei leidnud. Guugeldamise peale leidsin ma ainult kolm tõsiselt võetavat lehekülge, kus pakuti tõsiselt lahedaid mängurite masinaid. Kui välimus välja jätta, siis sisu on neil kõigil olenevalt rahakoti paksusest ja enne tõsiselt ostma hakkamist tuleks üks tõsine tööpäev teha, et jupid välja valida. Muidugi veel see väike pisiasi, et kõigepealt tuleks üldse välja uurida, kas Eestisse tarnitakse. Isiklikult peab vist veel vähemalt neli aastat ootama kuni pensile saab jääda ja enda elu arvutimängudele ohvriks tuua :D

FTW! Kool läbi

2011-06-15T22:31:00.001+03:00

Nüüd ma olen siis paberitega IT mees (Tarkvara ja Andmebaaside haldur). Ma muidugi sügavalt kahtlen nende paberite väärtuses, sest reaalselt ei ole hetkel nendega tööturul midagi teha ja kogu see haridus on suhteliselt lahja ja laialivalguv selleks, et edukalt konkureerida. Kuna sellest aru saamine saabus juba sügisel, siis oli kogusee aasta üks suur Kolgata tee. Kolmandik teise aasta õppekavast oli mul varem omandatud ja tänu sellele langes motivatsioon päris kiiresti päris madalale. Rääkimata siis ühest eriti ebapädevast õppejõust, kelle puhul ei saanud ma lõpuks üldse aru, mis kriteeriumte järgi toimub õpetamine ja hindamine. Kogu lõputöö ülesehitus oli nalja number - lõpputöö mahuks oli 80 akadeemilist tundi, mille hulka kuulus ka teema valimine, teema valiku kaitsmine ja lõpuks aruande kirjutamine. Selle aja jooksul oli vaja teha mingi ainulaadne ja töötav rakendus ning olla suure tausta informatsiooniga rakenduse kohta ehk siis tee pooleteise töönaädalaga midagi uut ja huvitavat, mis töötab ja oma laialdasi teadmisi sellest valdkonnast, ning kirjuta sellest 24 leheküljeline ülevaade. Vabandage väga, kas kellelgi on Härra Uhhuu kõrvade vahele pesa teinud? Kaks asja mida ma sellest õppeaastast väärtustan peale lõpetamise on see, et tänu praktikale sain ma tööle sellisesse kohta, mis oli minu kooli minek üks põhjuseid - leida töö, kus töö tegemine ei sõltu kellaajast ja asukohast. Teiseks tegin ma ära rahvusavahelise kutseeksami IT juhtmises, mis tõukas mind veel rohkem tegutsema selle nimel, et saada IT projektijuhiks. FTW! - mu töökoht soosib kah seda - FTW! Nii et kuu aega puhkust ja siis paberid sisse tagasi, et läbida sessioonõppes IKT projektide koordinaatori eriala - FTW beibe!

Tegime Kairile kasvuhoone

2011-06-07T09:40:00.000+03:00

Tegelikult mitte ainult Kairile vaid endale ja perele kah natuke.
Ei tea, kas motivaatoriks oli viha poes olevate vesiste tomatite, maitsetute kurkide ja mitte kunagi värskete paprikate vastu või siis üleüldine röövkapitalism, mis on igasuguse toiduainete kvaliteedi väga madalale viinud, tekkis mõtte,et prooviks kuidagi teistmoodi. See kuidagi teistmoodi on nüüd valmis. Projekt ise venis küll pikemaks kui alguses sai planeeritud aga lõpptulemusega saab rahul olla. Ja ma eeldan, et veel suurem rahulolu saabub suve lõpus, kui saab enda töövilju ka lauale panna. Ja muidugi ei saa mainimatta jätta seda, et nüüd on võimalus pakkuda lapsele üks kogemus, kus ta saab näha kuidas kasvatatakse neid köögivilju ja kui palju paremad on need poe omadest.
Kui nüüd rääkida selles, kas rahaliselt on odavam käia turul või kaubanduskettides, siis ühe aastaga kasvuhoone kindlasti tagasi ei teeni. Esiteks on puitmaterjal juba sellise hinnaga, et odavam on turul käia. Sinna juurde tuleb veel lisada kile, kinnitusvahendid, aeg, transport ja taimed - lõpuks läheb ühe kasvuhoone tegemine päris kulukaks. Siin kohal oleks vist aus ka üles tunnistada, et meie kaks ainsat reaalset kuluartiklit olid aeg ja kile, sest ülejäänud kulud reaalselt raha ei nõudnud. Plussideks on jälle see, et on võimalus ise midagi meisterdada ja ka enda aega sisukamalt täita kui telekat passides või nina täis tõmmates. Seega langeb ära ka aja kulu, mis on tegelikult ülekantuna hoopis hobi ehk tuluartikkel. Üheks tuluks võib ka lugeda eneseteostuse, mis sai antud hetkel väga rahuldatud, kuna on pidev tung teha midagi teisiti ja proovida olla vähem sõltuv mind ümbritsevast keskkonnast ja rohkem ise kujundada, seda keskkonda, milles ma elan. Ning lõpuks on mul nüüd võimalus lapsevanema kombel iga tomati ja paprika pilt neti üles laadida ja hoobelda sellega.

Elagu naturaalmajandus!

Mõnikord peitub õnn ka asjades

2011-05-31T06:57:00.000+03:00

see him walking down the street
doctor martens on his feet
levi jeans, ben sherman shirt
fuck with him and you'll get hurt

Mul on pikemat aega olnud kinnisidee, et ma pean endale uued Levi'se teksad saama. Osalt selle pärast, et eelmised olid nii kuradi mugavad jalas, teisalt selle pärast, et kuskil sees on väga suur skinhead'i kultuuripisik - working class pride.(NB! Mitte mingit seost valge ülemvõimu ja ntasionalismiga) Eile ma siis käisin ja tegin endale selle kingituse ära - kui keegi teine ei tee siis peab ikka ise tegema. Siin kohal ma muidugi ei saa öelda, et keegi mulle sünnipäevaks midagi ei kinkinud - ikka kingiti - aga ma ei viitsi perekondlikule tasemele laskuda - või pigem suguvõsa tasandile, kus on kõik nii korrast ära, et halb hakkab. Aga teksad ma sain ja üle tükki aja võis ka suurt rahulolu tunda. Mingil elu etapil ma tundsingi ainult asjadest rõõmu ja lõpuks olin ikka õnnet - nüüd kus peale toidu midagi eriti lubada ei saa, siis tekitab kvaliteet rõõmu. Ja muidugi oli mul reaalselt vaja ka pükse, millega ma ei käi kuuris puid lõhkumas ja klientidega kohtumas samaaegselt.

Kaks õlirulli ja kaks tolgust

2011-05-22T23:01:00.000+03:00

Elu teeb imelike keerdkäike - ei ma ei hakka rääkima sellest kuna peaks maailm otsa saama, vaid sellest kuidas ma vennaga pidin muruniitja gaasitrossi parandama. Millised olid eeldused? Millised tagajärjed? Ja millised on kahe õlirulli järglased. Kõigepealt võiks alustada eeldustest ja sellest, et meil on vennaga erinevad isad. Sarnasus nende isade juures on see, et mõlemad olid - üks veel on, täielikud õlirullid. Ei tea kas meie kallis ema tundis nooremas põlves midagi kummalist mootoriõli suhtes? Aga jah, minu isa on rekajuht, kes võib põlve otsas kah veoauto kokku panna kui vaja ja venna isa oli tehnika alaste paberitega tegelane, kes võis kah põlve otsas metallikäntsakast kõike teha. Aga nende kahe mehe pojad on hoopis teisest puust poisid - esiteks lõhkus Sass muruniiduki gaasitrossi ära ja siis jooksis tuppa, et kõik pekkis ja tema ei saa muru niita. No siis otsustasin mina, et teen enda pohmakapäeva ainsa asjaliku toe ära ja rikun Sassi plaani arvutiga mängimises osas. No ja nii siis me kahekesi pusisimegi seal tund aega, enne kui tross jälle töötas. Kõige hullem on see, et lisaks sellele, et minul ei ole kunagi korraliku isa eeskuju olnud, kes mulle oleks õpetanud, kuidas koduses majapidamises mehe eest välja olla, siis minu vennaraasul ei ole sellest isegi õrna aimu. Mul oli vähemalt paar õlirullist sõpra, kellel olid kas motikad või võrrid, mida pidi parandama. Aga mu vennal on selle eest ainult siidnäpud. Nüüd ma võtsingi plaani, et ma pean ikka vennast testosterooni täis kuldi tegema - alustan ma sellega, et kleebin talle surnud kassi superliimiga rinnakülge - ehk karvane rind paneb mehetegusi tegema.

Paistab, et selleks hooajaks on korvpalliga ühelpool

2011-05-10T11:46:00.001+03:00

Erinevalt enda hipidest ja inidie meestest sõpradest armastan ma sporti - mitte ainult jalgpalli vaid sporti üleüldiselt. Ja nii kaua kui ma mäletan olena ma ka alati kossu vahtinud aga selleks hooajaks on mul see lõbu läbi saamas.
Püha lehm Tartu Rock otsustas, et Janar Taltsi asemele ei ole vaja mitte kedagi juurde võtta aga nüüd kevadel paistab, et sitasti otsustasid, kuna kaks mängu Cramoga on näidanud, et meistrtiitel
ei taha üldse tartu tulla. Vahepeal tundus nagu kõik oleks hästi aga otsustavatel hetkedel ei ole meeskonnas seda meest, kes läheks ja teeks. Ega Talts ka just hull tegija ei olnud aga oma ta oleks ikka ära toonud ja teised kah kaasa vedanud. Kõige rohkem ma ootasin, et äkki Pisike Sokk hakkabki nii lammutama nagu põhihooaja viimases mängus - 28 punkti Cramo vastu aga hetkel ei lammuta Rockil keegi taga. See hirm oli mul juba sügisel, et Teini lahkumisega kaob ka selge mõistus või jokkis Tartu hing - võta sa nüüd kinni kumb see oli. Rock oleks pidanud Kiksi ikkagi tagasi võtma - selle mehe käpp juba ei värisenud.
Vähe sellest, et kodus asjad halvasti. Siis üle tüki aja olen ma ka NBA-d jälle jälgima hakkanud - põhjus lihtne IDA ruulib. Ok terve IDA ei ruuli aga Knicks Ja Celtics küll. Aga nii kui playoff pihta hakkas läks kõige peesse. Esiteks venna tapp (minu jaoks) ja Celtics sweepis Knicksi ära. Oh ei enne seda pidi fakin Danny Ainige Perkinsi kuhugi kõrbe saatama, et vastu saada mingid torud. Peale seda tuli venna tapp. Aga eks ma sain natuke rõõmustada kah kui San Antonio pillid kokku pakkis ja siis veel Lakers Dallase käest suhkami sai. Aga sellega rõõmud piirdusidki. Kaks O'Neal'i ja Krstić ei vea kuidagi korvi all välja ja Rondo kuradi küünarnukk veel takka pihta.
Seeriad ei ole muidugi veel läbi aga ootused on otsas. Rock kaotab Cramole 0-2 ja Boston Miamile 1-3, ning mina ei näe kust peaks see pauk tulema, et kumbki neist edasi liiguks. Ainus kellele ma veel natuke nüüd pöialt hoian on Mavericks, sest Jason Kidd ja Dirk Nowitzki väärivad oma elutöö eest ühte sõrmust.
Seega ei jää muud üle kui oodata, mis saab järgmine hooaeg. Kas Rock suudab endale paar tõsist meest ka juurde muretseda? Mis saab Celtic'sist üldse, sest suur kolmik hakkab vaikselt ära väsima. Ja muidugi kui palju on New York'il pappi veel kulutada? Kas suvel tuleb CP3 või ei tule. Ma isegi ootaks Knicksi tõusu rohkem kui Cleticu omamist, sest 98/99 playoff ei lähe mul vist kunagi meelest - Tim Duncan sucks!
Aga seniks olen ma eeskujulik kontoritooli sportlane - http://games.sticky.tv/

I love Discover Channel

2011-05-03T15:22:00.000+03:00

Ma tean, et ma olen siin ajaviiteks pasandanud sellest, et televiisor on mõttetu asi. Jah enamuse ajast ta ongi tänu reklaamidele, mis sinus tarbimis maniakki püüavad esile kutsuda. Aga vaatamata oma sapisusele pean ma tunnistama, et ma armastan Discovery Channelit. Erit hakkasin ma seda armastama pühapäeval kui ma suure pohmakaga enda vanemate juures maandusin ja diivani peale kerra tõmbasin. Tegelikult ei olnud tegemist pohmakaga vaid sula selge laus joobega, mille puhul oli karta väga tugevaid järeltõukeid, mille ennetamiseks mul üks Gin oli. Ja nii ma siis passisingi kuus tundi teleka ees - vahepeal magades ja vahepeal populaar teaduslike saateid vahtides. Lõpuks tekkis endalgi päris tunne, et peaks koju kah digiboxi ära muretsema aga samas on reaalsus siis see, et ma tahangi päevad otsa ainult mokk töllakil Discoverit vahtida. Samas annab kõike seda ka arvutist jõllitada aga siis ei ole tunne pooltki sama.. Mine sa tea võib-olla on telekas elus siiski vajalik.

Film - Code 46 - 2003

2011-04-25T19:44:00.001+03:00

Kuidas kirjeldada tulevikku? Millegi pärast ei tule mul ette ühtegi filmi, kus tulevikku näidatakse positiivsetes toonides. See oleks nagu mingi vandenõu, et inimesi tuleviku kartma panna. valmistame nad ette kõige halvemaks ja siis on nad õnnelikud kui ei lähegi nii halvasti. Kood 46 on järjekordne jabur katse öelda seda mida Aldous Huxley ja George Orwell on juba rääkinud. Tulevik on paranoiline ja reglementeeritud. On teada kus sa oled, kes sa oled ja keda sa panna tohid. Ehk siis tuleb jälle jutuks üliinmese loomine. Ajupesu? Jah muidugi! Minu meelest kõige jubedam mis inimesega teha on võtta tema mälestused. Oled nagu savm, mille veetaset keegi kontrollib? Kuna tegu on briti filmiga, siis puuduvad loost suured eriefektid ja kepp on ka lahja aga võrreldes made in US'iga tundub, et selle versiooni tulevikust võin mina isegi oma silmaga ära näha. Filmi direktoriks on Michael Winterbottom, kelle puhul soovitan soojalt vaadata filmi 24 Hour Party People. Ah jah mingi tegelane IMDB's lisas selle listi Top MindFuck movies.. Isklikult nii kõrgelt ei hinda aga pani jälle mõtlema homsele.

Lagwok gwokke; Ogwok gwoke lagwok.

2011-04-19T19:30:00.002+03:00

Kui mul oleks selline koer, siis saaksid kõik mulle öelda nii nagu selle postituse pealkiri ütleb. Vähemalt on maailmas üks nii arenenud rahvas, kelle keeles kirjutatakse naine ja õel samamoodi.

Peeter Pask Tuleb Koju!

2011-04-17T14:31:00.001+03:00

Järjekordne lugu Shitflowersi kroonikasse. See kord siis esimese plaadi esitlus, mis Eestis on tänamatu tegevus kui sa just Koit Toome või midagi sellist ei ole. Minu arusaam kogu pungi teemast Eestis on see, et kui sa suudad omadega nulli jääda siis oled kõva tegija. ma muidugi ei loe enam pungiks seda, mida teevad Tõnu Trubetsky ja Villu Tamme, sest see on vanade peerude moodus raha teenida.
Kõigepealt sellest, mis ei läinud hästi. Me olime jälle esimesed - tegelikult oli see ka mõneti hea, sest trummari sünnipäev tähendas suurtes kogustes alkoholi. Ma ei kujuta ette, mis oleks siis saanud kui me oleks pidanud pool kuus soundchecki tegema ja kell üks lavale minema. Peale sounchecki rääkisin helimehega, kes irvitas meie üle, kuna me kulutasime poolest tunnist kümme minutit ja olime üli rahul. Ma ütlesin talle: "Kamoon me oleme bänd, kes tegi diktofoniga plaadi - mida sa meilt ootad?"
Kuna DMP oli haige siis pidime jälle ühe kitarriga läbi ajama - enne laivi oli lihtsalt tunne, et ei suuda ennast 100% käima ajada, sest tead, et tegelikult võiks me kordades karmimad olla.
Ants ei saanud juua - see on pask!
Mis hästi läks?
Live sai linti võetud.
Arvatavasti saime ka mõned uued fännid.
Suutsime kuuest plaadist lahti saada 2 promootoritele, 2 fännidele, 1 Olevile abi eest ja üks sai isegi maha müüdud. Nüüd me oleme vähemalt kasumis.
Sain aru mis Eesti pungil viga on - Tallinn.

Ah jah pääsesin ka seksuaalmaniakki käest, kes mu püksid lõhki rebis. Õnneks tõi Sitrru just pool aastat tema käes olnud püksid mulle tagasi, tänu selle ei pidanud enda perseauku rahvale demostreerima.

Teistest bändidest peaks kah vist rääkima?
Project Of Dekadenz - bänd kelle reliis peaks järgmisena tulema THC Recordsi alt. Korralik küte.
Nyrok City puhul jäi vokaal selgel saundile alla. Pasa Pets ei ole enam see, kes ta oli kümme aastat tagasi ja Edy pole kunagi eriline laulumees olnud. Hetkel ma ei arvesta üldse Guruharki, mis täiesti teem ja planeet.
Faasinihe - jään vastuse võlgu - alkohol oli kella üheks oma võtnud.

Frustration

2011-04-12T19:42:00.000+03:00

Elu võib vahepeal ikka väga frustreeriv olla. Ma olen põhimõtteliselt täitmas eesmärki, mille pärast ma kooli läksin - arvuti töö, mille puhul ei ole olulin kus ja kuna ma seda teen. Aga selle asemel, et olla rahul ja õnnelik tunnen ennast ikka sitasti. Tahaks hoopis bändiga ringi tuuritada ja sitane punkar olla.
Ja seda pulti tahaks kah, millega saaks maailma pasuile panna ja omi asju teha. Suvest saadik on konstantselt kolm kuud puudu, et kõik nimekirjas rippuvad asjad ära teha. Gaad deem, mis kasu on on peast, mis suudab luua ja genereerida kui aega nii kui nii ei ole.

Frustration alienation
My frustration fuckin with a no win situation

Kas keegi teab kust kohast saab Tartus nõuka aegseid nõusi osta?

2011-04-06T00:23:00.000+03:00

Lugu lihtne ja lühike - elasid kord kauss ja taldrik. Kausi viskasin puru ja taldrik läks niisama katki. Loo moraal tahaks asendada aga mitte puru loopimiseks.

Shitflowers - Dead City Rockers

2011-04-02T09:15:00.000+03:00

Siin ta siis on Shitflowersi debüüt album "Dead City Rockers". Kuueteist looga D.I.Y. album, mis võtab kokku Shitflowersi loomingu eelmise aastanumbri lõpuga. Muusika stiiliks on kaheksakümnendatate hardcore punk. Rohkem informatsiooni plaadi ja selle soetamise kohta aadressilt shitflowers@gmail.com.

Seks ja narkootikumid võrdub jalgpall

2011-03-30T13:41:00.000+03:00

Maailmas on inimesi, kes ei saa aru jalgpallist ja ütlevad, et täis mõttetu värk - kakskümmend kaks meest ajavad ühte palli taga ja iga kord ei lööda väravaid kah. Maailmas on veel muidugi igasugusesid inimesi kes peavad normaalseks: vägistamist, rassipuhtust, tubaka aktsiisi tõstmist, enda pommiga õhku laskmist rahavarohkes kohas ja inimelu mitte väärtustamist. Siin kohal teen väikese ülevaate Eesti - Serbia 1-1 viigiga lõppenud mängust läbi jalgpalli haige silmade.
Mänguks ettevalmistus algas päev varem, et leida koht kus koos sõpradega mängu vaadata, sest esiteks ei ole mul telekat, mis peale dvde midagi näitaks ja teiseks ei ole üksinda jalgpalli vaatamine pooltki nii lõbus kui koos kamba teiste haigetega. Kui kedagi hakkas huvitama minu teleka situatsioon, siis põhjus on imelihtne - telekas on tänu ajusipesevale reklaamile minu jaoks täiesti üleliigne asi. Igatahes mängu vaatamine toimus Tafka juures koos viie teise jalgpalli fanaatiku ja õlledega.
Kuna Eesti ja Uruguai mäng oli ootused rahvuskoondise osas väga kõrgeks kruvinud siis enne mängu valitses hinges rahutus, kas Eesti suudab punkti võtta või oli Uruguai kõigest sähvatus ja Serbia tuleb tõesti teerulliga. Teine minut pani südame seisma kui serblased suluseisust värava lõid, mis õnneks ei lugenud aga süvendas veelgi rahutust. Eesti esimese poolaja mängupilt ei lubanud hetkekski ennast hästi tunda. Serbalaste poolaja lõpus löödud värav tekitas nördimust ja tunnet, et rong on läinud ja samahästi oleks võinud kodus passida. Teisel poolajal aga hakkas Eesti märgatavalt paremini mängima ja lootus kõver muutkui kerkis ja kerkis - sisemuses oli meeldiv ootus ärevus - "Kas tuleb ära? Peavad ühe värava vähemalt lööma!" Muidugi vahepeal oli Sergei Pareiko teinud hulga suurepäraseid tõrjeid, mida kõik rõõmuhõisetega vastu võtsid. Ja siis tuli Konstantin Vassiljev, kes näitas, miks ta on hetke parim jalgpallur Eestis. Selle peale läks kogu seltskond hulluks üleolevad rõõmu pursked, üksteise õnnitlemine, röökimine ja ringihüppamine täitis paariks minutiks terve korteri. Sellele järgnes kohe kümme minutit tõsist thrillerit, kas Eesti suudab punkti hoida või mitte. Ning siis minut enne lõppu varises kogu maailm kokku kui pall üle Eesti väravajoone käis. Maad võttis vaikus ja pettumus. Kõik positiivsed emotsioonid olid kadunud - maailm seisis. (Vaikus enne tormi!) Ja kõige lõpuks kui tõusis suluseisulipp plahvatas pomm: kõik lõid üksteisega käsi kokku ja juubeldasid. Viik, mis maitses nagu võit! Kõik need emotsioonid, mis sai läbi elatud väiksema aja jooksul kui kaks tundi lubasid mul hommikul ärgata puhanuna ja värskena olenemata viie tunnisest unest või õllest, mis veel kõhus ringi käis. Sellise oleku võrdluseks kõlbab täiesti kanepi suitsetamine või seks, sest sarnaselt nendega on tundis organism füüsilist ja psüühilist rahulolu. Vot selline on siis haigus nimega jalgpall.
Milleks? Aga selleks, et elada läbi emotsioone ja puhastada ennast igapäevaselt ladestuvast pasast.

Võitlus loomingulise kriisiga

2011-03-27T12:19:00.000+03:00

Vahel kui mind tabab tunne, et kõik ideed on minust välja imetud või on nad hoopis täiesti mõttetud siis leian ma abi Roger Wood'i koduleheküljelt -
klockwerks. Ja peab nentima, et nende kellade vahtimisest on korduvalt abi olnud, selleks et jätkata. Maailmas on miljoneid inimesi, kes suudavad ära elatuda oma loomingulisusest ja miks ei võiks ka mina üks nendest olla? Kui aus olla siis ühtegi piirangut peale minu enda ei olegi. Lihtsalt tuleb rohkem vaeva näha ja ennast õigete vahenditega realiseerida. Muidugi ei saa ka ringi minna sellest, et tuleb enda jaoks paika panna enda soovid ja see kuidas neid täita. Minu jaoks vist viimase aasta tähtsamaiks mõtteks on see, et peab maksimaalselt ära kasutama seda, mis mul on selleks, mida mul on vaja. Siin kohal jätan ma süva filosoofilisse arutellu laskumise ja tegelen edasi enda vajadusega puhaste riiete järele ja lähen oma vanemate juurde.

HIPHOP METAMORFOSIS - DUB FX AMETLIK AFTERPARTY

2011-03-21T16:31:00.001+02:00

Kuna ma ei ole just eriline hip hopi pidude materjal tuli mul siiski tee Genklubisse ette võtta kuna Tallinna hardcore' i lipulaev NMR tuli enda plaati esitlema. Peo tulemuseks aga oli see, et ma avastasin Eestis tehtavas hip hopis midagi sellist, mida ma tahan 100% veel näha. Gorõ Lana! Minu vaieldamatud lemmikud hip hopis on Cypress Hill ja Delinquent Habits, sinna hulka kuulub otsa pidi ka Asian Dub Foundation ja Gorõ Lana live neid kolme ka mulle meelde tuletas. Hoogne ja kaashaarav räppimine ja kaasakiskuv tausta sound. Kui ma eestikeelsest hip hopist arvan tavaliselt sama palju kui koer arvab tänavapostist, sest mina ei ole seal sees hingega tehtud asja näinud, kas siis on mingi hale cover tehtud või tehakse nii sama nalja ja arvatakse, et ongi nüüd kõva asi. Gorõ Lana puhul aga mind ei huvitagi millest nad laualavad, sest viis kuidas nad seda teevad ütleb minu jaoks kõik.
Peale Gorõ Lanat tuligi minu jaoks tüüpiline Eesti hip hopi projekt Genka & Metsakutsu, kelle puhul ma astusin saali sisse vaatsin, et m'nnigi ei ole kuulata - midagi nagu tehakse aga ma ei saanud täpselt isegi aru mis see oli.
No ja siis kaua oodatud NMR. Kaua ma NMR´i Tartu ootasin - kaua. Läksin plaati ostma sain plaadi, millest ma räägin ma juba teine kord. Läksin live't vaatama ja ei pidanud pettuma, sest see energia ja pauk, mis sealt lavalt tuli tegi asualt öeldes kadedaks. Aga kui kadedus välja jätta siis kael on mul veel kolmkümmend kuus tundi hiljem kange.
Ja kõige lõpuks tuli Öökülm, mille puhul mul hakkas Mardist päris kahju. Kõik võib olla aga kui sa pead üksi lava peal vadistama nii, et kõrvalt jääb mulje nagu tuleks kopsu tükid järgmisen siis ei ole midagi teha - ei osta lihtsalt. Kõik võib tore olla aga võrreldes selle fiilinguga, mis tuli Gorõ Lana ja NMR'i ajal lavalt jäi kõik väga nõrgaks.
Kuidas muidu pidu oli? Pleiss on enam vähem kui välja jätta see, et meeste peller hallitab täie pasaga ja sinna enda nina ei tahtnud eriti pista. Garderoob võiks olla - mu jope ei ole mopp. Ukse ette võiks liiva visata. Ah jah lisaks olid mingid amatörid, kes hulga rahvast Feisbuukis kurjaks ajasid. Seega ma olen rahul enda enda kulutatud raha hulga ja põetud pohmakaga.

Kes kurat loeb tarkvara litsense?

2011-03-17T00:02:00.000+02:00

Tuleb välja, et mõned inimesed ikka loevad ja tänu sellele sain ka mina teada, et iTunes 8 kasutades on keelatud arendada ja toota rakette, tuuma-, keemia- ja biorelvi.

Ma ei saa - see on tõsiselt naljakas. Ei tea kas sõjatöösturid keelasid peale selle töötajatel apple'i kasutamise ära või.

Kingitus viirustest vaevatutele.

2011-03-15T19:49:00.000+02:00

Jätkan järjekindlalt lugejate peedistamist sellega, et noomin nagu nagu katolikukooli läbi teinud ema, et muretsege enda arvuti turvalisuse pärast. Aga see kord ma vähemalt ei seleta pool tundi sellest kuidas, miks ja kuna vaid mainin lihtsalt, et lisasin enda lehekülje lõppu väikese Threat Resource Center nimelise widgeti. Mille pärast? Selle pärast, et ma olen enam kui kindale selles, et enamus laseb minu jutu peale vett kuni mingi uss või ahv istub arvutis sees ja olukord tundub pehmelt öeldes perse. Äkki siis jääb see särav kastike meelde ja õigele nupule vajutades võite saada tasuta esmaabi. Muidu saab veel Trend Watch'i lehelt vaadata kui palju makstakse põranda alusel turul arvutitest varastatud dokumentide eest ja kust kohast on pärit protsentuaalselt enamus maailma spämmist. Ah jah esmaabi all mõtlesin tasuta programmikesi.

Film - Football Factory - 2004

2011-03-13T22:10:00.001+02:00

Mida oodata lavastajalt, kellel on kaks Millwall'i jalgpalliklubi tatoveeringut? Loomulikult filme meestest kelle elud keerlevad ümber jalgpalli ja vastasmeeskonna toetajatest sita välja peksmise. Tänaseks päevaks on Nick Love kaks jalgpalli huligaanide filmi: Football Factory ja The Firm. "Jalgpallivabrik" on lühike sissejuhatus Suur Britannia meeste seas levivasse haigusesse, mille tulemuseks on hordide viisi narkomaane, kelle sõltuvuseks on enda rusikate tutvustamine kellegi lõuaga.

Seksita abielud, mitte kuhugi viivad töökohad ja kogukonnad millesse sa sündinud oled on sünnitanud subkultuuri, mille rahutud ja rahuldamata hinged otsivad adrenaliini, eneseteostust ja elusolemise tunnet. Peategelane Tommy Johnson (Danny Dyer) on Chelsea "Headhunters'i" firmasse kuuluv tavaline mõttetu tööga 30-le lähenev mees, kelle ainus lunastus on nädalavahetus täis: veega segatud õlut, juhusliku seksi, kõvasti lahjendatud narkootikume ja tutvumisüritusi teiste "firmadega".

Erinevalt kõige kuulsamast huligaanide filmist "Green Street Hooligans" ei ole "Football Factorys" mitte ühtegi mannetut Frodot, kes satub väikesesse seiklusesse, mille käigus avastab ta täiesti uue ja ohtliku maailma, ning lõpuks peale enda mentori surma astub tagasi enda ilusasse ja turvalisse maailma. Ei Tommy Johnson on tõeline huligaan, kes peale kolme nädalat paranoiasi, pidevat hirmu ja tellisega näkku saamist tormab esimesel võimalusel haiglast kõrtsi enda semude juurde, et sukelduda järjekordsesse surmalähedaste kogemuste otsingusse.

Saranasel "GSH'le" kannab peategelane beežikat jopet ja nende firma suurimaks vihavaenlaseks on Millwall'i firma. Naljakas on see, et ma olen näinud kolme filmi huligaanidest ja kõigis neist on surmavanelaseks Millwall'i toetajate Firma "Bushwhackers". Muidugi on see vist tingitud sellest, et kaks neist filmidest räägib West Ham Unitedi firmast.

Tegelikult ei ole film ka päris nii ajuvaba, sest läbivalt tutvustatakse nelja erinevat generatsiooni ja nende suhtumist hooligaani elusse. Tommy vanaisa, kes on ka sõjakangelane, sest aitas Eurooopast fašismi välja juurida arvab, et kogu see asi on pask, millest tuleks ennast eemale hoida. Neljakümnene kibestunud Billy Bright, kelle suurimaks unistuseks on Chelsea firma juhtimine aga, mis ei juhtu kunagi, sest et ta on närvihaige ebastabiilne narkar. Siis kolmekümnendates Tommy, kelle joaks on Firma koht enda välja elamiseks. Ning lõpuks narkar ja varganägu Zeberdee, kes otsib firmast eneseteostust ja soovib kuhugi kuuluda. Kõik see meenutab Eesti küla elu, kus pensionärid peavad kõike pasaks, keskiga üritab kadedust naabrimehe vastu alkoholiga ära uputada, eelkolmekümnesed käivad naaberkülas peksa jagamas ja kahekümnesed loodavad kunagi olla samasugused nagu nende iidolid.

Ja mida muud sa teeksid laupäeval? Istuksid tugitoolis ja paneksid Top of the Pops'i vaadates
pihku? Ja siis väldiksid oma naise pilku, püüdes ise samal ajal leppida oma seksitu abieluga.
Ja siis kulutaksid oma palga kebabide, puuviljamasinate ja muu nodi peale?

Türa, ma naeran selle peale!
Ma tean, mida mina parema meelega teeksin!
Tottenham võõrsil!
Armastan seda!

Hautatud haug

2011-03-04T23:45:00.000+02:00

Lühike lugu sellest kuidas sai 68 cm pikkusest haugi volaskist kena õhtusöök.
Vaja läks ühte 68 cm pikkust haugi, kes jäi kiir korras ilma peast,soomustest, sisikonnast ja uimedest.
Kolme punast sibulat.
Kala maitseainet.
Aroomi soola.
Majoneesi.
Tilli ja rohelist sibulat.
Ahjupotti ja kuuma.

Kuidas maitseb? Hästi maitseb.

Cypress Hill - Rise Up - 2010

2011-02-26T12:41:00.000+02:00

Cypress Hill'iga on mul olnud eriline suhe alates aastast 1998 kui ma esimest korda kuulsin albumit IV. See oli enne kui ma avastasin Punk Rocki ja Industrial metali. Sellest ajast olen ma alati olnud ustav küpressi Mäe kuulaja, olenemata sellest, mis muusika stiil mulle parajasti kõige hingelähedasem on olnud. Rise Up oli mu eelmise aasta oodatuim album ja ma ei pidanud enda ootustes pettuma. minu jaoks on tegemist samasuguse aegumatu albumiga nagu Black Sunday või Skull & Bones. Iga uue Cypress'i albumiga on lood järjest mitmekülgsemaks läinud, nii ka nüüd on albumi tegemisse kaasatud olnud: Tom Morello Rage Against The Machine'ist, Everlast, Mike Shionda Linkin Park'ist, Daron Malkin System Of A Down'ist, Pitbull ja Marc Anthony. Sellega lüüaks mäe kõrguselt üle Till Death Do Us Apart, kus tegid kaasa: Damian Marley, Prodigy ja Tim Armstrong. Saundi poolest on kohal vanad tutavad Dj Muggsi geniaalsuse piiril voolavad rütmid, karmid rocki riffid ja latino saundid - kõike mida ma Cypress Hill'i puhul armastan. Ja muidugi kakskümmend aastat hiljem pannakse ikka politseile pasunni ja kummardatakse weedi.

Track list:
1. Cypress Hill ft. Young De - It Ain't Nothin' (4:01)
2. Light it Up (3:17)
3. Cypress Hill ft. Tom Morello - Rise Up (3:50)
4. Get it Anyway (4:20)
5. Cypress Hill ft. Evidence & Alchemist - Pass the Dutch (3:20)
6. Bang Bang (3:49)
7. K.U.S.H. (4:57)
8. Get 'em Up (3:53)
9. Cypress Hill ft. Mike Shinoda - Carry Me Away (4:07)
10. Cypress Hill ft. Daron Malakian - Trouble Seeker (3:39)
11. Cypress Hill ft. Everlast - Take My Pain (3:37)
12. I Unlimited (4:24)
13. Armed and Dangerous (3:27)
14. Cypress Hill ft. Tom Morello - Shut 'em Down (3:26)
15. Cypress Hill ft. Pitbull & Marc Anthony - Armada Latina (4:04)

Hinnang: 10/10 Aasta oodatuim album oli parem kui ma oleks oodata osanud. Get it Anyway, Rise Up, K.U.S.H ja Armada Latina on vaid mõned tõestused sellest, kes on maailma parim Hip Hop'i artist. K.U.S.H. - Keeps Us So High!

Kuidas treenida naist

2011-02-24T21:25:00.001+02:00

Mis juhtub siis kui teed õhtul väikese napsu ja jätad naise tunniks ajaks koridori külmetama? Vastus: Lased uksest sisse tulivihase naise, kes kell pool neli öösel kõrtsist tulle röögib sulle näkku, et joo vähem. Kas keegi näeb selles irooniat? kaksteist tundi hiljem meie küll nägime.
Kõik sai alguse sellest, et ma olin kaks päeva järjest teinud 7 tundi päevas ehitusel tööd ja sama palju õhtul arvuti taga. Kulminatsiooniks sai kõik valmis ja isegi natuke raha sai. Raha aga tähendab väikest napsu ja väike naps tähendab väikest kõrtsi ringi. Kõrtsi ring sai minul kella kahe ajal läbi, sest enam ei suutnud üleval olla ja läksin viimasest kõrtsist läbi, et naisele öelda, et ma lähen koju. Tema aga arvas, et parem oleks veel natuke drinki teha. Noh nii palju oli parem, et kui tema pool tundi hiljem koju jõudis siis mina magasin juba nagu laip aga õnneks olin ma ukse haaki pannud. Mis tähendas seda, et tund aega sai ta enda häbitu käitumise üle järele mõelda, külmetada külmas koridoris, mulle kümme vastamata kõnet teha ja ust jalaga kolkida. Minul oli poogen - ma magasin. Siis kui naine sai teada, et meie vastas korterisse on pesa teinud kapilesbide vabastusrinne hakkas ta paaniliselt veel kõvemini ust kolkima, nii kaua kuni ma ennast ülesse vedasin, ukse avasin ja küsisin naise käest, et mida ta õige enda arust kolgib siin? Tema ainult räuskas ja karjus mulle näkku, et ma peaks vähem jooma. ??? Kuna ma teadsin, et mingit dialoogi selle koha pealt tekkima ei hakka ja monoloogi kuulamise huvi oli mul tollel hetkel null, siis keerasin ma magama tagasi.
Hommikul arvas naine ikka millegi pärast, et ma olen ilge siga. Mina kui viisakas härrasmees ja sovinistlik siga jätsin naisele tema arvamuse, panin pliidi alla puid ja keerasin magama tagasi.
Et enda "eeskujulikku" käitumist siluda siis otsustasin teha seda mida pole väga kaua teinud ja naise välja sööma viia. Söögikoha valik läks see kord lihtsalt ja läksime La Dolce Vita'sse, kuna mina soovisin pastat süüa. Kuigi ma ei ole aastaid restoranides söömas käinud enam, siis peab mainima, et nii plaju kui ma meeutada suudan siis on see üks parimaid kohti kus ma söönud olen. Miks? Sest enamus kohtades teenindus imeb ja ühest portsjonist naljalt kõhtu täis ei saa. Esmakordselt vist ma ei jõudnud kogu taldrikut ühe korraga tühjaks süüa rääkimata siis naisest, kes jõudis vaevu vaev pool enda lasanjest ära süüa. Ise sõin pastat singi ja oliividega ja tundsin selgelt, et ma peaks endale itaalia toitude kokaraamatu muretsema. Kõige lahedam oli see, et ettekandja pakkus ise, et ülejäänu saab kaasa võtta. Ühesõnaga 5+ teenindus ja 2x5+ söök ja tunne, et ma olen endale uue lemmik söögikoha leidnud. Ah jah ma ei olnud peale seda isegi siga enam.
Muidugi võib ka toidule läheneda nii nagu üleval olevas videos olevad power eaterid. Aga muidugi paadunud sovinistina peaksin ma mainima, et naistele ei soovita kuna võib tagumikule hakata, mis oma korda mõjutab ka ajutegevust.

Mis on spämm ja kuidas seda vältida

2011-02-22T01:00:00.000+02:00

Ma arvan, et kõik arvutikasutajad on mingil määral kokku puutunud spämmiga. Kas siis on tegu üksikute kirjadega, mis risustavad e-posti või siis kirjade laviiniga, mis muudavad e-posti kasutamise peaaegu võimatuks. Siin kohal teen väikese sissejuhatuse, mis on spämm, kuidas sellest hoiduda ja mida teha siis kui oled sattunud soovimatute kirjade ohvriks.

Spämmiks loetakse kasutajale e-postiga saadetud soovimatuid kirju, mille sisuks on, kas
siis kommerts reklaam või siis kirjad, kus pakutakse kasutajale midagi ime odavalt või viisi kiiresti rikastuda. Samas ei loeta ametlikuks spämmiks neid kirju, kus kasutaja on mõnele ettevõttele andnud oma e-posti aadressi ja nõusoleku reklaam kirjadeks. Mina antud hetkel aga loen ka neid kirju spämmiks, sest tegelikult on see samasugune postkasti risustamine ja paljudel juhtudel võib see nõusolek olla antud enese teadmata. Spämmkirju saadetakse suurte kogustena ja juhuslikelt valitud inimestele. Selle jaoks kasutatakse enamasti zombi arvuteid, mille kasutaja ei tea sellest, et tema arvutist saadetakse tuhandeid kirju. Postkastide aadresse leitakse enamasti jututubadest, veebilehtedelt, teenuste registreerimistelt, sostsiaalmeedia võrgustikest ja varastatakse nuhkvara ning viiruste abil kasutajate arvutitest ja e-maili kontodelt. Edasi kogutakse e-posti aadressid kokku suurteks andmebaasideks, mida müüakse mustal turul. Spämmkirju saatvad spämmerid saadavad kirju reklaamimüügist tuleva vaheltkasu saamiseks aga samas kasutavad spämmi ka ettevõtted, kuna selline viis reklaamiks on odav ja lihtne. Kuigi hetkel käsitlen ma siin eelkõige e-posti spämmi, siis tegelikult jaguneb spämm veel: mobiiltelefoni; online mängude; uudiskirjade ja foorumite; otsingumootorite; blogi, wiki ja külaisraamtute; vide lehekülgede; interneti telefoni; kiirsuhtlus teenuste (MSN) spämmiks. Tegelikuses ei ole spämmimine reklaami eesmärgil eriti tulus ettevõtmine, kuna on toodu välja näide, et 26 päeva jooksul välja saadetud 350 miljoni spämmikirja tulemiks oli ainult 28 ostetud toodet, siis on legaalne töökoht kindlasti tulutoovam. Samas on palju spämmist suunatud inimestelt raha välja petmiseks - kõige kuulsam skeem on kindlasti Aafrika miljonärid, kes paluvad nädalaks ajaks laenu, et siis mitmekümne kordselt tagasi maksta. Lisaks sellele kasutatakse spämmi veel viiruste, troja hobuste ja muu pahavara levitamiseks. Selle eesmärk on inimeste arvutite ülevõtmine muudeks kuritegudeks ja ka inimeste isiku- ja finantsandmete kogumiseks. Seega ei ole vahet, kus ja millal spämmiga kokku puututakse, sest alati kaasneb sellega suur oht teie arvutile ja heaolule.

Kuidas vältida spämmerite listi sattumist?
1. Esimese asjana soovitan kasutada mitut e-maili kontot. Näiteks ühte tööasjadeks, teist eraeluks
ja kolmandat igasuguste teenustega registreerumiseks.
2. Mõelge väga hoolikalt läbi kellele, kuna ja miks te enda e-posti aadressi annate. Ei tasu muutuda üle määra paranoiliseks aga tuleks mõelda endale teatud kriteeriumid e-posti aadressi jagamiseks. Kindlasti on seda lihtsam teha kui on mitu e.posti aadressi.
3. Kasutage e-posti kliente Mozilla Thunderbird, Microsft Outlook Express.
4. Õppige sissetulevaid kirju eraldi kasutadesse jagama.
5. Mõelge enne kui te liitute mõne teenusega, mis nõuab teie e-maili aadressi.

Kuna mul on endal kaheksa meili aadressi, siis ma kasutan Mozilla Thunderbirdi, et enda postkaste hallata. Sellest kuidas seadistada Mozilla Thonderbirdi olen ma natuke tutvustanud siin.

Sellelt pildilt on näha mu viis e-posti postkasti. Esimene neist on hot.ee e-maili aadress, mida ma kasutan tavaliselt igal pool registreerumiseks. Teine on mu gmaili konto, kus ma olen facebookist tulevad kirjad eraldi kausta suunanud. Siin kohal soovitangi registreerumiseks kasutatav meili konto valida võimalikult väikese postkasti suurusega, sest spämmi ohvriks langemist ummistub postkast kiiresti ära ja mingist hetkest kirju enam vastu ei võta. Kindlasti soovitan ära e-maili aadressi ära kustutada kui postkasti tabab spämmi laviin. Mõne üksiku kirja puhul ei ole veel paanikaks põhjust aga tasub muutuda ettevaatlikumaks ja mõelda viimased tegevused selle e-maili aadressiga, et välja selgitada, mis võib olla rämpsposti põhjuseks.

Sellel pildil on näha üks e-posti halduri boonusedi, nimelt on kõik kuvatud kirjad Thunderbirdi poolt spämmiks deklareeritud ja kolm neist, millele ma punase joon olen alla tõmmanud seda kindlasti on.

Avades eel toodud kirjade loetelust ühe kirja, siis on näha, et tegemist ei ole isegi otseselt minule suunatud kirjaga, mis pakub mulle mingeid pille, mis peaks mind voodis täkuks tegema. Lisaks on näha, et kasutatud on väga kahtlast e-mail aadressi reklaamimaks Venemaa veebiaadressi lõppu. Kolmandaks olen välja toonud Thunerbirdi võimaluse kiri rämpsposti nimekirjast eemaldamiseks, mida ma ka parima tahtmise juures tegema ei hakka. Thunderbirdis on kõik rämpspostiks märgitud kirjad tähistatud leegi sümboliga ja on tööriistade alt on võimalik valida tegevusi rämpsposti haldamiseks. Nüüd ma kustutan selle ahvatleva pakkumisega kirja.
Nii siin kohal olen ma välja toonud esmased tegevused selleks, et vältida spämmi ja kuidas hallata spämmi. Kui kellelgi tekkis küsimusi siis võib selle vabalt esitada kommentaarina.

Appi! Ma olen paksuks minemas!

2011-02-19T19:56:00.000+02:00

Ma ei ole ammu vingunud aga täna sai mõõt täis! Kui enam pole pükse jalga panna, sest perse hõõrub kõikidele paaridele augud sisse, siis on ainuke loogiline seletus, see et ma olen liiga paksuks läinud. Appi! Mida ma peaks tegema? Kas keegi oskab aidata! Kui sa lugesid viimast kolme lauset tõsiselt siis tünn! Aga jah liiga palju sööki ja liiga vähe droge ja alksi mõjuvad garderoobile halvasti.

Ghostbusters

2011-02-18T08:18:00.001+02:00

Mõtlesin, et oleks tore hommikul Ghostbustersi theme song'i kuulata aga võta näpust - leidsin midagi veel paremat. Ei tea kuna Eestis hakatakse Viimset Reliikviat või Kevadet järgi tegema?

Mida tuleks jälgida kasutades Adobe Readerit

2011-02-13T14:22:00.000+02:00

Tänapäeval on Portable Document Format ehk pdf failitüüp saanud defacto standard dokumendi formaadiks. Väga palju dokumente on internetis pdf faili formaadis ja paljud brauserid avavad neid juba iseenesest. Lisaks on võimalik neid internetist alla laadida. Kõigeks selleks kasutatakse tavaliselt vabavaraliselt saadavat Adobe Readerit varasema nimetusega Adobe Acrobat, mille installeerimist pakuvad enamus interneti brausereid vaikimisi. Lisaks on võimalik viimast versiooni alla laadida programmi leheküljelt:http://get.adobe.com/reader/. Hetkel on saadaval programmi varsioon 10.0.1, mille puhul puudub tugi Windows 2000'le.
Kuigi Adobe Reader vabavaraliselt saadaval ja väga levinud programm, siis siin kohal toon välja mõned asjad, mida tuleks tähele panna Adobe Readerit kasutades.
Esiteks on Adobe Reader Microsft Internet Exploreri järel üks suurimaid turvariske interneti kasutades. Hetkel toetatud versioonidel 10.0.1 ja 9.4.2.220'l on kakskümmend üheks teada olevat turvaauku.
Teiseks probleemseks kohaks on programmi uuendamine. Peale programmi installeerimist hakkab iga uuenduse puhul arvuti taskbaril (ekraani all paremas nurgas olev menüüriba, kus on näha töötavat programmide ikoonid) särama Adobe Readeri uuenduste ikoon, mis nõuab programmi uuendamist. See on tingitud sellest, et installeerimise käigus määratakse vaikimisi ära, et Adobe Reader laeb uuendused automaatselt alla ja küsib nõusolekut ainult installeerimiseks. Kõik see tundub iseenesest tore aga siin kohal tulevad välja programmi kitsaskohad. Esiteks tähendab see seda, et arvutis on järjekordne programm, mis kasutab omaniku teadmata interneti ühendust. Teiseks ei suuda selle juures kontrollida seda kui palju ja mida Adobe Reader arvutisse alla laeb. Näiten toon selle, et minu arvutis olnud Adobe Reader 9 folderi suurus 271 Mb suur aga värskena installeeritud Adobe Reader 10'ne folderi suurus on 106 Mb'ti. Tänapäeva kõvaketaste juures ei ole see küll eriline näitaja aga mõne vanema arvuti, väiksema kõvaketta ja kindla suurusega süsteemi partatsiooni puhul võib kontrollimatult suurenev folder mälu probleeme tekita ilma, et põhjus teada oleks. Kolmandaks ei tähenda programmi uuendamine seda, et peale uuendamist on teil arvutis kõige uuem versioon tarkarast. Kui teil on eelmine versioon programmist Adobe Reader 9, siis ei uuendata seda Adobe Reader 10'ks, vaid uuendatakse ikka Adobe Reader 9'at.
Selleks, et lülitada välja uuenduste kontroll ja vältida sellest tulenevaid probleeme, tuleb Adobe Readeri ülemisest menüüst valida Edit -> Preferences ja avanenvast menüüst kõige alt Updater ja valida Do not download or install updates automatically ja vajutada OK.

Selle asemel oleks mõistlik käia teatud aja tagant Adobe koduleheküljel uuendusi kontrollimas. Ise uuenduste ja programmi uuemate versioonide installeerimise puhul tuleks tähele panu pöörata ka sellele, et installerides programmi kõige uuema versiooni ei pruugi installer eemaldada eelmis versiooni kõigi kasutu. Selleks, et kontrollida, kas eelmise versiooni kõik kaustad on kustutatud tasuks peale installeerimist käia Adobe kaustas kontrollimas, kas eelmise versiooni failid on kõik eemaldatud. Tavaliselt on tee selleni C:\Program Files\Adobe. Kui seal on veel eelmise programmi versiooni folder, siis tasuks kõigepealt Controll Panel -> Add or Remove Programs ja kontrollida, kas seal olevas nimekirjas on veel Adobe Reader'i eelmise versiooniga seotud programme. Need tuleks kõigepealt Add or Remove progam'si alt Uninstallida ja peal seda võib ka Adobe kaustas oleva eelmise versiooni kausta prügikasti visata.

Sugupuu

2011-01-27T17:29:00.000+02:00

talupoja geenikava -
suitsune kõrts ja viina toop
orjameelsuse vabalava -
tallalakkuja radikaalne isotoop
nädalalõpu klubikunn -
veriste rusikatega kõrtsihunt
ajudeta pööblimunn -
teoorjus, kirik ja panga krunt
tapab tööd ja päeva
kuni kord hauda jääb jaks
kroonivad eluaegset vaeva
rakkus käed ja ära joodud maks

Kuida vahetada arvuti BIOS'e ehk emaplaadi patareid vol.1

2011-01-26T17:11:00.000+02:00

Mis asi on BIOS'e ehk emaplaadi- ehk CMOS'i patarei? Emaplaadi patarei on vooluallikas, mis toidab arvuti konfiguratsioonimälu ja kella. Ehk inimeste keeles patarei, mis on vajalik selleks, et peale arvuti välja lülitamist säilitab arvuti seaded ja kellaaja. Kui see tühjaks saab, siis on arvuti nagu uuemad telefonid, millel tuleb peale aku eemaldamist tuleb iga kord kuupäev ja kellaaeg uuesti määrata.
Kõige lihtsam moodus teada saada, et patarei hakkab tühjaks saama ja vajab vahetamist on see kui peale arvuti käivitamist on kellaaeg vale. Peale õige kellaaja määramist kõik tundub hästi töötavat aga peale arvuti välja lülitamist viieks minutiks ja uuesti sisse lülitamist on kell uuesti vale. Teine märk sellest, et uut patareid on vaja on see kui arvutit sisse lülitades kuvataks mõni järgnevaist ERROR'i sõnumitest:
CMOS CHECKSUM FAILURE;
CMOS BATTERY STATE LOW;
CMOS SYSTEM OPTIONS NOT SET;
CMOS TIME AND DATE NOT SET.
Need on kindlad märgid sellest, et aeg oleks üles otsida ristpeaga kruvikeeraja ja arvuti tagant kõik kaablid lahti ühendada (Lülita arvuti välja ja eemalda vooluvõrgust). Kruvi korpus lahti ja vaata, kus on emaplaadi patarei.

(Vajadusel suurenda pilti.)

Nagu nähe minu emaplaadil on tegemist tavalise kolme voldise ümmarguse liitiumpatareiga, mille tähistuseks on CR2032.

See on kõige tavalisem emaplaadi, mille vahetamine on kõige lihtsam. Patarei on saadaval kõigis tehnikapoodides, seega ei tohiks olla probleeme uue patarei muretsemisega.
On ka võimalus, et emaplaadil on Nikkel-kaadmium (NiCd)või NVRAM (Non-Volatile RAM) patarei ja nende puhul ei ole mõtet ise patareid vahetama hakata.

NVRAM

NiCd

Liitium patareide puhul on kasutusel kolme tüüpi pesad.

Kui patarei asub ühest neist kahest pesast, siis tuleb kõigest kruvikeerajaga õrnalt patareid kinni hoidvat klemmi tagasi lükata nii kaua kuni patarei välja tuleb.

Ja pärast uus patarei õrnalt pesasse tagasi vajutada.
Kui aga patarei asub pesas, mille peal on voolulkemm.

Sellisel juhul ei tohi kindlasti painutada peal olevat klemmi üles, et patareid kätte saada, sest sellisel juhul ei ole klemm pärast enam piisavalt pingul, et patareiga korraliku kontakti saada. Sellisel patareipesal on külje peal plastikust lukk, mida kruvikeerajaga vajutades, libiseb patarei pesast külgsuunas välja ja ei kahjusta pealmist klemmi.
NB! Kindlasti eemalda arvuti enne selle avamist vooluvõrgust. Ära kasuta mitte millegi jaoks liigset jõudu. Väldi riiete kandmist, mis tekitavad staatilist elektrit. See postitus on kirjutatud harivatel eesmärkidel ja ma ei vastuta selle, eest kui keegi peale selle lugemist,ikka veel piisavalt loll on ja midagi enda arvutil perse keerab. Lihtsalt minu soovitusi järgides on võimalik kodus emaplaadi patarei ära vahetada ja sellega raha kokku hoida.

Valmisied ukse ees ja valijakompass taskus

2011-01-24T18:23:00.001+02:00

Rahvusringhääling on saanud hakkama esmapilgul millegi uskumatuga - kuskilt on leitud raha ja valmis on sepistatud selline asi nagu valijakompass. Natuke tekitab küsimusi, kes sellise asja peale üldse tuli. Muidu jääb mulje, et eestlane käib valimas nagu lammas murulappi, kus süüa ja sittuda - peaasi, et välimus ilus paistab. Nüüd on aga tehtud selline asi valmis, mis võib ära lõhkuda kõik senised poliitilised traditsioonid, sest esimest korda on pööblil võimalik kindlaks teha, milline erakond tema vaateid kõige rohkem esindab. Ma kahtlen sügavalt, et selle taga mõni Orav või Kohuke oli pigem võib eeldada IRL'i salakavalaid sepitsusi, et AnnabSipelda pensionile või Brüsselisse saata.
Kõik ilus ja tore aga minud kui IT huvilist hakkas kohe häirima see, et küsimuse täitmiseks kulus, mul üle kahekümne minuti, sest minuga samal ajal täitis küsimust üle viiesaja inimese. Miks ei suuda Eesti riik enda IT projektidele korralike servereid taha saada? Sest seda teavad vist juba kõik, milline katastroof digiretsepti projekt on. Sinna patta lisandus vist ka ARK'i uuendamine, kuigi arki puhul oli tegmist rohkem sellega, et juurtamine ei olnud korralikult läbi mõeldud.
Aga see selleks, vastasin enda kolmkümmend küsimust ära ja tulemustes, midagi hämmastavat ei olnud. Sotse ma olen viimased kaks korda valimas käinud, sest valimas käin ma maailmavaadet, mitte mingit soolapuhumist sellest kuidas majandus "töötab". Ma arvan, et ma olen piisavalt palju majandusliku haridust saanud selleks, et aru saada, et see suur ettevõtete kummardamine lõhnab rohkem seemnepurskele vuntsidesse kui loogilisele mõtlemisele. Rohelisi ma kindlasti valima ei lähe kuigi vaadetelt olen ma väga roheline, siis Marek Strandberg enda mahhinatsioonidega on selle partei väärtuse minu jaoks olematuks teinud. Keski ma isegi läheks valima aga see oleks selline protest või irvitamin, sest kui paremaks nii kui nii midagi ei lähe siis saagu vähemalt nalja. Selle kuu alguses ma käisin ja jõin pättidega mõned õlled ja siis tuli jutuks, et Edgar Savisaar on Eesti ainuke tõeline anarhist kuna tal on riigist jumala pohui. Rahvaliitu ma ei oska kuidagi kommenteerida, sest minu jaoks neid päriselt ei eksisteeri. Ülejäänud kolm on minu jaoks natsipateid, kelle ülimaks eesmärgiks on lihtrahva orjastamine ja kõigide erinevuste kõrvaldamine. Ah jah üks põhjus, miks ma sotse pooldan on samasooliste kooselu legaliseerimine, sest äkki jõuab siis ka tükike euroopat päriselt Eestisse. Praegu näeb ainult kunstlikult imporditud Euroopat euro ja panagaorjuse näol. Selle peale ma aga tsiteeriks Roddy Moreno't:"We know theres no freedom, under fascist rule!"

Praktika, lõpputöö ja kool läbi

2011-01-20T00:16:00.000+02:00

Ma ei tahaks küül midagi halba öelda aga see aasta ei ole mingit motivatsiooni koolis käia. Välja võib jätta kaks ainet: andmebaasid ja objekt orienteeritud programmeerimine ja ülejäänud põhiliselt imevad. Ma ei viitsi käia ja kuulata mingit teoreetilist mulli, mida ma olen juba neli korda kuulnud - rääkimata siis veel ainetest, kus lihtsalt magad tund otsa või passid nii sama arvuti taga, sest midagi ei toimu lihtsalt. Kui hästi läheb siis saan võib-olla oma teise käskkirja elus - puudumiste eest. Aga noh mind erit ei kõiguta kah - kuna eelmine periood käisin kahekümne viiest päevast kohal kümnel aga viiest ainest neli viit ja üks neli, seega pole millegi üle nuriseda.
Ma olen elu aeg mõelnud, miks Eesti koolides ei ole vaja teha iga aasta mingit teadus projekti või midagi sellist. Vanasti pidi küll herbaariumeid tegema aga seda pidid kõik tegema, mitte igaüks ei saanud ise valida mingit projekti mida teha. Minu arvamus on see, et kui lapsed peaksid iga aasta valima mingi suurema teadus töö, mille nad aasta lõpuks peaksid esitama, siis õpiks nad hulga kiiremini elus valikuid tegema ja enda aega planeerima. Aga mida Eesti elust ikka oodata peale selle, et sa pead samasugune inbreed daun olema nagu kõik teised lapsed klassiruumis.
Noja lõpuks avanes mul see võimalus, et tuleb lõputöö teha. Mul oli kohe suur ja ilus plaan valmis kus ma kirjutan - programmeerin administraatori paneeli veebilehtede tegemiseks - umbes sarnase, nagu on bloggeri keskond. Asja praktiline pool oleks olnud see, et ma oleks pärast saanud seda kasutada, et lihtsustatud korras neli veebilehte teha. Aga, mis tuleb välja? Mõned asjad ei muutu kunagi. Pidin kohe eos enda plaanile vee peale tõmbama, sest kool tegi ette kirjutuse, et töö peale ei tohi kuluda üle 80 akadeemilise tunni, selle peab tegema meeskonnatööna ja lisaks anti ka soovitatavad teemad. MIDA MUNNI! MILLEKS? MA EI SAA ARU! Ühesõnaga ma olen löödud nagu rüütel kasutu ja alandlik, kelle eesmärgiks on teenida ühte jumalat ja selleks on turvaline ühiskond.
Praktika koha pealt vedas, sest välistasin juba eos kooli poolt pakutud kohad ja saan vist sellisesse firmasse, kuhu on võimalus hiljem tööle jääda. Vähemalt miski tõstab tujutust, mida kool tekitab.
Lõpetuseks midagi Zack de la Rocha sulest mida ma aastaid tagasi koolis käies rahakoti vahel kandsin:
Come on!
Yes I know my enemies
They're the teachers who taught me to fight me
Compromise, conformity, assimilation, submission
Ignorance, hypocrisy, brutality, the elite

Mitte, et ma eriline tantsukunn oleks aga selline tantsupõrand kuluks küll ära.

2011-01-12T07:34:00.000+02:00

Antud hetkel on vist hilja kirjutada jõuluvanale, et ma tahan viite tuhandet ledpirni, kahtekümmend ruutmeetrit pleksiklaasi, viite kilo tina, ma ei tea kui palju kaablit ja ühte kallist jootekolbi. Muidugi kui see liiga utoopilisena tundub siis ma võin ka kohe põranda võtta.

Mõttetu elu jätkub - ehk nukker avastus sellest, et Eesti õlut pole olemas.

2011-01-11T12:37:00.000+02:00

Ma tõsimeeli usukusin aastaid, et Viru õlu on Eesti õlu ja tänu sellele ma eelistasin teda alati Sakule ja A le Coq'ile. Aga tegelikult sain ma külma, sest Viru õlu on aastast 1992 Taani õlletehas Harboes Bryggeri AS omanduses. Paistab, et tuleb ikka koduõlle peale jääda. A le Coq kuulub ju teatavasti Olvi OYj kontserni alla ja Saku Carlberg Groupi. Muidugi tõsiselt anarhistlik ja korporatsiooni vastane oleks veel karsklaseks hakata.

Brides in Bloom - The Ride

2010-12-30T17:36:00.000+02:00

Kas keegi mäletab sellist mehist Eesti metal bändi nagu "Õites Pruudid". Nagu pildilt näha siis on tegemist tõsisemat sorti muusika meestega, kelle pikad juuksed tähendavad tõsist rock'n'roll'i elustiili ohjeldamatute alkoholi koguste ja kokaiini triipudega paljastel tissidel. Mõned aastad tagasi nad teavitasid, et panevad pillid kotti ja kõik metsikud fännid nutsid. Aga paistab, et poisid on võõrutusravilt tagasi tulnud ja tervitavad kõiki tasuta loo ja kainete jõuludega. Ei tea kas sellele järgneb ka mõni EP, mis heal juhul sarnaneb Tom Morello pahade päevadega ja halval juhul kõlab nagu tongis Bryan Adams. Aga igatahes kui kellelegi meeldivad kohitsetud poisid siis www.bridesinbloom.ee

Kui politseinikud oleksid robotid -

2010-12-28T08:51:00.000+02:00

ka siis kutsutaks neid vibraatoriteks?

Eminem - Recovery - 2010

2010-12-25T14:56:00.000+02:00

Ma olen aastaid saanud kodus väärkohtlemise osaliseks kuna mulle meeldib Hip Hop, kuid nüüd on need ajad tänu Eminemile läbi. Suureks üllatuseks on mu naisest saanud suur Eminemi austaja ja põhjuseks on siis Recovery. Mis seal ikka on see juu kõigest seitsmes Eminemi album aga see ei ole enam see Eminem, kes mängib klouni ja üritab kõike naljaks pöörata. See on hoopis uus ja vihane Eminem, kes purustab sõnadega kõik, kes ette jäävad.

Track list:
1. COLD WIND BLOWS
2. TALKIN’ 2 MYSELF FEAT. KOBE
3. ON FIRE
4. WON’T BACK DOWN FEAT. P!NK
5. W.T.P.
6. GOING THROUGH CHANGES
7. NOT AFRAID
8. SEDUCTION
9. NO LOVE FEAT. LIL WAYNE
10. SPACE BOUND
11. CINDERELLA MAN
12. 25 TO LIFE
13. SO BAD
14. ALMOST FAMOUS
15. LOVE THE WAY YOU LIE FEAT. RIHANNA
16. YOU’RE NEVER OVER

Hinnang: 9/10 Briljantne album ja võib-olla tulevikus üks Hip Hopi klassikuid, kuid minu isiklik sümpaatia kuulub natuke teistsugusele Hip Hopile. Aga "No Love", "Space Bound", "Love The Way You Lie" ja Liz Rodrigues panevad ka mind seda albumit kuulama ja armastama.

Mustad Jõulud Puhtas Kullas 17.12.10

2010-12-21T12:19:00.000+02:00

Mõtlesin, et kirjutaks vahelduskes natuke ja kirjutaks kuidas möödus Shitflowersi selle aasta 7 kontsert. Nelja Tartu kontserti kõrval oli see kolmas väljaspool Tartut. Unikaalseks nähtuseks kerkis see selle poolest, et teist korda bändi pea üheksa aastase ajaloo jooksul maksti meile pappi - seda sõidu kompensatsiooni näol.
Kuigi mul töötas vana sõber pikka aega Puhta Kulla programmi juhina ei tulnud sealt kutset esinemiseks. Nüüd aga puht juhuslikult on teine vana tuttav Mad Grandpa hakanud tõsiselt üritusi tegema ja nii läkski, et kutsuti meid Viljandisse.
Sõit oleks peaaegu ka ära jäänud, kuna me oleme rott bänd roti trummariga ja pole enda trummi kola eriti. Aga kuna hirmutati, et Viljandis on kadedad trummarid, siis ona vaja kaasa võtta taldrikud, solnik, bassipedaal ja trummitool. Peale nädala ajast sebimist olime me pea kõigi nende asjadega kuival ja kaks päeva enne juba loobusime minemast. Järgmisel päeval suutis basiimees mingi kola välja sebida ja minek oli reaalne.
Oligi tegelikult viimane aeg, et midagi juhtuks, sest me ei olnud jälle poolteist kuud proovi teinud. Seega suures hirmus tegime veel päeva enne kolm tundi proovi, millest tund aega istusime ja jõime õlut, sest üks kitarrikeel andis purunemisega selgelt märku sellest, et üle kahe tunnised proovid jäävad tulevikus ära.
Viljandisse minekuga jäime lootusetult hiljaks, sest plaanist kell seitse sõitma hakata ei tulnud midagi välja ja nii me jõudsime kohale nagu Arno Tali - siis kui pidu juba alanud oli.
Tüüpiline punk bänd nagu me oleme hakkasime kohe backstages'is olevaid õllesi sisse lahmima ja tegime seda väga usinalt kuni mingi tüüp julges öelda, et need on bändi isiklikud. Trummide sebimisest ja närvitsemisest oli nii võrd palju kasu, et Necro Strike'i trummar teatas, et oleks väga tore kui me enda setti ei hakkaks üles panema
ja mängiks tema omaga. Ei tea, kas tuli hunnik sita maitselisi sõnu suhu?
Live läks nii kuidas läks, sest helimees ja helitehnika ei klappinud päris hästi, hiljem muidugi selgus, et monitoriprotsessoril oli midagi viga ja isegi vabandati selle pärast. Kuna selgus, et tasuta õltsi ikkagi ei ole siis sai lava peale viina koksid kaas võetud ja karta on, et need töötasid päris hästi. Igatahes lava pealt maha tulekusk olime bassimehega suht kastis ja selle süvendamiseks sai veel väike suits ka tehtud. Kuidagi sai veel poole silmaga Uwe Boll ja osa Necro Strike'ist kah ära vaadatud aga enne Necro Strike'i lõpp ma juba oksendasin ja magasin backstage'is. Selles suhtes korralik pidu. Miinuseks number kaks kujunes see, et salli kaotasin ära ja öösel külmaga Põrgu Tomi juurde oli suht pask minna. Kohale jõudes keerasin mina kohe magama aga teistel oli veel jõudu ja tahtmist napsu võtta. Kell kümme hommikul kui ma ärkasin, siis kõik veel magasid aga mitte kauaks. Vaikselt tehti kohvi ja suitsu ja Põrgu Tom halastas meile ja tõi poest õltsi tänu millele me saime alles kell üks Tartu poole liikuma hakata. Tartus sai veel Hansu vanematega tutvust tehtud ja nende juures kõht täis söödud.
Kui ma plaani võtsin kogu sellest teemast kirjutada siis tundus kõik kuidagi värvikam ja lahedam aga lõpuks tuli ikka kokku mingi kuiv pask. Kolm head õppetundi sain või saime: 1. trummide pärast ei ole mõtet enam kunagi põdeda. 2. Lava peale peaks hakkama mullivett kaasa võtma, äkki siis oleks peod pikemad ja live' id paremad. 3. Mad Grandpa üritustele võib teine kordki esineda, sest korraldus on soe ja sõbralik.

Lihagratään tüümianiga

2010-12-05T19:14:00.000+02:00

Kõigepealt kurdaks oma raskest lapsepõlvest, kus ma tahtsin ilgelt Kutsekasse kokaks õppima minna aga emme keelas ära, kuna gümnaasiumi haridus on tähtis. Noh aga näe nüüd ma õpin kutsekas itimeheks ja kõik küsivad, miks ma kokaks ei õppi? Retsepti võtsin Selveri kalendrist, kuna naine oli seda tahtnud ma ei tea kui kaua süüa ja kuna ma otsustasin eile, et aeg on mõneks ajaks inimeseks saada, siis ma alustasin kokkamisega.
Retsept ise on lihtne:
500g veiseliha
sibulat
200g kohvikoort
2 teelusikat tüümiani
pool teelusikat pipart
2 supilusikat sinepit
kartulit
piima
riivjuustu
soola
võid
ja õli.
Val õli pannile, pruunista lihakuubikud ja sibul. Lisa neile maitseained, kohvikoor ja sinep, ning lase 10 minutit haududa. Keeda kartuliputru ja topi see kõik lõpuks ahjupotti ja las 225 kraadi juures 15-30 min ahjus küpseda. Enne lõpliku valmimist lisa tunde järgi juustu. Soovitav ahjupoti äärtesse puder panna ja liha koos kastmega keskele. Suurim üllatus kogu toidu juures oli sinepikaste, mida ma olen paar korda saanud ja alati mõelnud, mis kuradi asi nii maitsvaks asja teeb.
Gratään ise tähendab kas ahjus või grillil üle küpsetatud valmistoitu.

Kolm korda aastas mobla arve maksmine

2010-12-02T23:33:00.000+02:00

Aasta hakkab vaikselt läbi saama ja ma avastasin, et ma maksin alles kolmandat korda mobla arvet. Viimane kord veni küll natuke pikale aga ei ole hullu. Ma ei mäletagi täpselt, kas ma maksin eelmine kord Mai või Juuni kuus telefoniarvet aga igatahes viimane kord oli selle nädala alguses. Üks asi, mis selle juures halvasti läks oli arve saatmine mingit väntade juurde, kes rahulikult 250 krooni lampi juurde keevitasid arvele. Mõndadel käib ikka sulli teenimine lihtsalt. Kõige naljakam on selle juures see, et see juhtus vist täpselt samal päeval kui ma arve ära maksin. Ma veel mõtlesin, et maksaks nädalalõpus ära aga ei viitsinud - seega enda vitsad peksid. Ainus, mis selle juures tõsiselt häirima jäi oli see, et ma ei saanud lepingu lõpetamise koht mitte mingit teadet ja ise ma oli asjast aru saanud nii, et kui üle tuhande krooni pole siis ei saadeta kah.
Aga kolm kuud, kus ma välja ei saanud helistada õpetas ka midagi positiivset - õppisin asju rohkem meili teel ajama. Ja lõpuks kui nüüd jälle saab välja helistada siis ei oskagi kellelegi helistada. Peale paari telefonikõnet rääkisin ma veel naiselegi, et ma ei saa välja helistada - old habits die hard.
Õdusega meenutan ma neid aegu kui pea igakuine telefoni arve oli üle tuhande krooni ja ma terve tee bussiga Tallinnast Tartusse sõites telefoniga rääkisin. Nüüd ma suudan ainult sõjaväes oleva venna ja mõnikord naisega pool tunnikest rääkida seda kah tingimusel, et mitu päeva pole näinud. Senist moodi arvestades peaksin ma seitsme aasta pärast olema täielikult antisotsiaalseks muutunud. Kui nüüd viimast lauset natuke ignoreerida ja mõelda sellele, et tänapäeva kiire elutempo ignoreerimine on kahtelmata väike protest, siis ma olen enesega rahul.
Järgmise aasta plaani peaks tegema natuke arukamalt - maksta küll kolm korda aastas aga täpselt iga nelja kuu tagant. Mis tähendab, et selle aasta lõpus maksan arve ära väikese ettemaksuga, mis tähendab, et Veebruaris maksma eriti ei pea, Märtsis ei maksaks nimme ja Aprillis oleks üks kuu puhkust välja helistamisest. Nii planeerides, ei tohiks intressid olla eriti suured aga samas saab kolm korda aastas puhata telefoni hullusest ja kiirest maailmast. Eriti kasulik peaks see olema aastalõpu suhtes, sest siis igasugused viina uimas tehtud mõttetud õnnitlused jääks ära, mis tähendaks ilmselgelt väikest rahalist kokkuhoidu, mida investeerida õlledesse.

Ma vihkan haige olemist!

2010-11-15T22:12:00.000+02:00

Oh seda üllatust ma olen inimene, kes vihkab kõige rohkem maailmas haige olemist. Lisaks sellele vihkab mu naine mind kah kui ma haige olen. Seega on veel rohkem põhjust haige olemist vihata. Ainus positiivne asi, mis viimase viie päeva jooksul on olnud, on avastus, et ingveri ja piparmündi tee on parim looduslik rögalahtisti. Ah jah ja sellest olen kah aru saanud, et koolis käimine ei ole just minu jaoks, kuna põhimõtteliselt olen vist kolmas kuu järjest mingi tõvega pihta saanud. Mis muidugi ei ole ime kuna avalikelt kasutavate arvutite klaviatuure saab piskute ja bakterite poolest võrrelda vetsupottidega. Kogu selle hädamere juures pole mõtet perearsti juurde kah minna kuna viimasel ajal on tegelase teenuse kvaliteet langenud nulli lähedale. Ega muud vist üle ei jää kui tuleb herbalistiks hakata.

Kuidas ma kanu käisin tapmas ja mõni seosestu lause veel.

2010-11-08T06:38:00.000+02:00

Austus avalduseks vendadel Ida-Virumaalt on ka minus mõni protsent agro-punki ja mulle vahepeal meeldib maal isa juures käia. Kuna ma sain isa alles siis kui ma oma nooruse olin jõudnud maha juua, siis üritab ta minusse meeleheitlikult ürgmehelikust sisendada. Mis muidugi ei taha kuidagi õnnestuda, sest kõiges, mis puudutab looma pidamist olen ma ikka suht gei. Ma mäletan millist kino ma pidin siis tegema kui ma pidin kana pesast ära tõstma, et vaadata, kas ta all mune on. Mulle lihtsalt ei meeldi loomi puudutada ja eriti kanu, sest nad situvad ja söövad ühest kohast ja ei ole just eriti esteetilise väärtusega kui välja jätta ahjust tulemise outlook. Noh see selleks aga eelmise nädala alguses sain ma telefonikõne, millele ma ei saanud ei öelda: "Kuule tule nädalavahetusel maale ja tapa endale mõni kana ära." No ja siis ma läksingi. Alguses mõtlesin, et mis see sitt ära ei ole aga mida lähemale see hetk jõudis seda rohkem mulle see mõte enam ei meeldinud. Ma olin isegi lõpuks nõus jääma saamatuks pojaks edasi. Vähemalt toobi viina oleks tahtnud enne sisse valada aga ei. Siis ma saingi teada, et minu jaoks kõige raskem selle juures on kana välja valimine ja kätte võtmine. Ma ikka tükk aega käisin ümber kana kuni ma lõpuks tal julgesin seljatagant kõrist kinni haarata. Järgmine etapp, mis puudutas kana jalgadest kinni haaramist oli ka suht vastumeelne, kuna need jalad on ikka väga rõvedad. Kuid kõik, mis järgnes kinni haaramisele ja hapniku kraanide kinni pigistamisele oli ootamatult lihtne. Natuke nad muidugi üritavad käes lennata nii enne kui pärast pea maha löömist aga kui jalgadest korralikult kinni haarad siis probleeme pole. Muidugi tõelise amatöörina ei olnud mul mingit ideed kui soe peab olema vesi, millesse kana kasta, et suled lahti tuleks. Üldse läksin ma selle sulgede eemaldamaisega alt ja kui ma lõpuks nendega linna ema juurde jõudsin siis ta õrnake oleks peaaegu oksele hakanud kui neid kanu nägi. Sisikond ei kujutanud kah endast mingit probleemi, kuna kalade puhastamisega olen ma juba harjunud siis lähenesin sellel ka samamoodi - brutaalselt. Päeva lõpuks sai nr1 ära kah söödud, ma olin küll päevast nii väsinud, et ma oleks tahtnud ammu magada aga austusest enda taietoitlastest sõprade vastu ei tahtnud ma muutuda silmakirjalikuks ja ootasin ikka ära kuni mu esmatapetu pehmeks haudus. Peale esimese kana mahalöömist oli mul kindel mõte, et õhtul lähen ostan endale pudeli viina aga poodi jõudes otsustasin hoopis kahe pilsneri ja naisele etno-sokkide kasuks, kuna vaeseke tahtis sõbranna juurde peole juba sellistega minna, millest kannad välja paistsid.
Mis mind aga eelmine nädal kapitalismi puhul imestama pani oli, see et Tartus linnas ei ole pealampe. Suvel kui ma maad käisin kuulamas siis vedeles igal pool igasuguseid aga nüüd kui pime aeg on kätte jõudnud on järgi jäänud ainult tõsised kärkad või siis väga kallid ja eriotstarbelised pealambid. Ma käisin läbi üle kümne poe ja lõpuks leidsin ühe alla kolmesaja kroonise Lõuna Keskuse oomi poest - see oli ka juhuslikult kõige parem teenindusega pood, kuhu ma enda otsirännakute ajal sattusin.
Kolmandaks sai tänu tädi materiaalselt kindlustatud sõpradele läbi elu ilma külmikapita mitte, et mina isiklikult viimase pooleteise aasta jooksul oleks sellest puudust tundnud. Ilma külmkapita on võimalik väga edukalt elada, sest ainus asi, mis selle juures on raske, on harjumine 24 tunni reegliga - ära osta midagi, mis läheb 24 tunni jooksul halvaks kui sa seda ära ei söö. Aga jah hetkel veel meenutab külmkapp naljanumbrit, kuna seal on mingi viis asja. Kui jutu point oli selles hoopis, et inimesed kellel kipub toit külmikus halvaks minema, nagu minul vanasti läks, peaks natuke aega elama külmikuta siis seda probleemi enam pole.

Ja vot selline mu väikene elukene ongi. Muidugi imeb see, et ma ärkasin kell kuus hommikul üles ja avastasin, et mul algavad tunnid hoopis kell kaksteist, mitte pool üheksa - feil.

Üheksa aastat sõda terrorile - ehk siis natuke numbritest.

2010-10-26T17:17:00.000+03:00

Üheksas September 2001 kaaperdasid al-Quaeda terroristid neli reisilennukit ja põhjustasid nendega enesetapurünnakuid tehes 2977 inimese surma. Neist 2977-st 19 olid terroristid.
2600 inimest suri New York'i Maailma Kaubanduskeskuses.
125 inimest Pentagonis
87 American 11 reisilennukil
60 inimest United 175 peal
59 American 77 peal
40 United 93 peal
Lisaks hukkunutele oli ka umbes 6000 vigastatut.

Tagjärieks oli Sõda Terrorismile ehk War on Terror, mis ülemaailmset sõda terrorismi vastu, mille kaks suurimat eesmärki olid Taliban Afganistaanis ja Saddam Hussein Iraagis. Lisaks sellele ka Philipiinide ja Somaalia islamistide vastane võitlus.

Afganistaani sõda
14000 - 34000 hukkunud tsiviilisikut, esimene number on kinnitatud sõjategevuse poolt hukkunute arv ja teine on + 20 000 inimest, kes on arvatavasti hukkunud sõjategevuse tagajäriel.
Tapetud Talibani ja Afganistaani mässuliste hulka ei ole ametlikult kinnitatud, kuna USA ei avalda enam ametlike numbreid tapetud vastaste kohta. Hinnanguliselt on see number 30000 kanti.
6500 hukkunud Afganistaani liitlasvägede sõdurit.
2095 surnud koalitsioonvägede sõdurit, kellest kaheks on eestlased.
1764 tapetud välisriikide abitöötajat, kes on läinud Afganistaani ülesse ehitama.
+ Lugeamtu hulga haavatuid.

Iraagi sõda.
11500 Koalitsiooniga liitunud Iraagi sõdurit.
187 välismaa meediatöötajat.
4404 tapetud USA sõdurit.
318 Liitlasvägede langenut, kellest kaks olid eestlased.
3662 liitlasvägede sõdurit on surnud Iraagis omade tule läbi! Seda on rohkem kui 11 septembri terrori rünnakus hukkunuid.
1315 surnud välismaalt saabunud Iraagi ülesehitajat.
Hinnaguliselt 1 miljon hukkunud Iraaklast.

Kui jätta välja surnud Iraaklased, siis on seoses 11 septembri terrori rünnakutega tapetud 31,65 inimest iga 11 septembri ohvri kohta. Kui lisada ka ca miljon surnud Iraaklast, siis tuleb 365 tapetut iga 11 septembri ohvri kohta. Selles valguses peab nentima, et päris väärtuslikud inimesed olid seal Ameerikas, et vähemalt kolmkümmend inimest tuleb mulla toidule saata, et õiglus jalule saaks seatud. Siia võiks veel lisada statistika, selle kohta kui palju oleks saanud hoida ära vaesusest põhjustatud surmasi, kui kõigi nende kasutatud relvade asemel oleks raha suunatud võitluseks vaesuse vastu. Ja lõpetuseks ütlen ma FUCK THE WAR!!!

5 tasuta programmi arvuti võhikutele - mida on vaja!

2010-10-20T20:47:00.000+03:00

Minu jaoks täiesti mõistetamatutel asjaoludel on paljude inimeste jaoks arvuti midagi müstilist ja hirmuäratavt. Seda enam lastakse enda raalil kotti joosta, kuna ei osata selle eest hoolt kanda. Ma üldse ei hakka rääkima nendest majapidamistest, kus arvuti kasutajaks on lapsed, kes ei saa aru, mis nad teevad. Kuna ma ise just sain uue arvuti ja vaikeseaded olid sellel nagu alati - ebarahuldavad, siis hakkasin ma kohe usinalt programme sikutama, mis elu lihtsamaks teevad. Samas mõtlesin, et teen ühe listi programmidest, mida keegi kunagi ei kasuta aga kõik vajavad. Igale programmi nimele vajutades suunatakse otse allalaadimis lehele.

1.Google Chrome(Vajutage nimele, et liikuda otse allalaadimis lehele)
Unustage Windows Internet Explorer, see on tülikas, aeglane, abamugav ja alati esirinnas turvaaukude poolest. Installeerige endale eestikeelne Google Chrome ja te surfate internetis poole lihtsamalt ja turvalisemalt, ning peale installi eemaldage kõik märgid sellest, et teie arvutis on Internet Explorer.

2.CCleaner
Mida kauem te arvutit kasutate, seda rohkem ta kogub endasse jama, millest te kuidagi teadlikud ei ole ja lõpuks ei taha teie arvuti üldse enam tööd teha kuna ta on nii pilgeni sodi täis, et ta lihtsalt ei jõua. Selle peale tuleb mul üks sõber meelde, kes ostis endale kunagi ilgelt võimsa arvuti aga peale esimest aastat käis sõbra juures internetis, kuna enda arvuti avas pool tundi interneti brauserit. Miks? Sest ta polnud teda kordagi puhastanud - peale paari soovitust ja selle läbimist oli arvutiga jälle kõik korras. Ja neist esimene soovitus on: "Tõmmake endale eestikeelne CCleaner (enne installeerimist saab menüüst eesti keele valida) ja puhastage enda arvutit ja selle registrit korra kuus!" Tagajärg on see, et ei pea minema kuhugi arvuti parandusse, et antisotsiaalsed IT-mehed (nagu mina) saaks teie üle irvitada ja selle eest raha nõuda.

3.tug zip
Arvutit kasutades satute te pidevalt kokkupakitud kaustade ja failide otsa (.zip; .rar; .ace jne.), mida te avada ei oska. Siis tuleb teile küll mõni hea sõber, kes ütleb, et atal on kuskil WIN RAR, mis hakkab kohe teie käest litsentis nõudma ja muidu elu häirima, kuna ostnud te seda pole. Selle asemel tõmmake tug zip, mis on saadaval puhtas eesti keeles, valige kõik arhiveerimis meetodid installeerides ja te ei pea kunagi enam pead murdma kuidas mõnda arhiivi avada.

4.Spybot-Search-Destroy
Nii kui te ühendate enda arvuti internetiga, sisestate arvutisse plaadi või ühendate mälupulga satube teie kallis vara ohustatud liikide hulka, kuna tekib oht, et saab nakatatud mõne programmiga, mis on mõeldud teie isklikeandmete kogumiseks või edasipidiste kuritegude sooritamiseks. Jah muidugi on olemas viirusetõrjed ja tulemüürid aga enamus neist lõpuks ikkagi ebaõnnestuvad nuhkvara puhul. Nuhkavara on selline tüüpi tarkvara, mis on teie arvutisse teie teadmata ennast sisse seadnud (Nagu naise/mehe armuke, kes elab öökapis siis kui teie olete kodus ja kui te kõrvale vaatate või lahkute hakkab kohe peremeheks.) Ehe näide on mul endal võtta arvutist, mida ma vahepeal kasutan ja millel on viirusetõrje aga Spybot leidis hunniku spyware'i ja troojalasi. Programm on olemas Eesti keeles.

5.openoffice.org
Poest ostetud arvutitel on tavaliselt väike probleem - neil puudub kontoritöö tarkvara, millega saaks kujundatud tekste ja estilusi teha. Mis siis saab? Tuleb vist jälle pöörduda sõbra poole, kes hõlma all sulle piraatkoopia Microsft Office'ist toob. Aga nagu piraatlusega ikka, siis kellegile see ikka ei meeldi ja lõppkokkuvõttes võib see lõppeda sellega, et saate kopsaka rahatrahvi ja lüüakse teid avalikult risti. Probleemile on lihtne lahendus - laadi endale eestikeelne vabavaraline Openoffice.org ja kõik probleemid saavad lahenduse. Arvestades seda, et Openoffice.org'i uus peasponsor on maailma kolmas tarkavara tootja Oracle, siis ei ole muret, et see tarkvara aeguks.
Muidugi on veel palju teisi programme, mis on tasuta saadaval ja millega saab väga eduliselt asendada kalleid poest saadavaid programme. Kui kellegil tekkis küsimusi võib küsida - maha ei löö. Sammuti võib küsida kui on vaja mõnda muud programmi.

Voodoo people.. voodo people ehk siis mõne sõnaga nakkusest nimega Voodoo People

2010-10-14T15:27:00.000+03:00

(äärmiselt daunitav on lugusi kuulata suvalises järiekorras.)
Kõige pealt sündis mees nimega Gylan Kain, kes kasvas ja arvas, et ta on üks Viimastest Poeetidest. Talle meeldis luuletada ja ühel päeval kirjutas ta luuletuse The Shalimar.

Gylan Kain - The Shalimar
Uploaded by
The Shalimar sisaldas ridu "... the voodoo who do what you don't dare do people...".
Samamoodi oli ÜSAs linna Seattle. Ja mis te arvate, kes tuli sellest linnast kampsuni ja lõhkiste teksadega. Jah see oli see sama Kurt Cobain, kes Nirvanaga kõik noored hulluks ajas, nii et mõned veel siia maani joovad ja röögivad Generatsioon X. Vähesed aga röögivad "Very Ape".

Essexsis elas selline kutt nagu Liam Howlett, kes otsustas klaveri mängu narkotsi ja vilkuvate tulede vastu vahetada. Sündis The Prodigy, mille nimel Liam võttis surnud Settle kuti kitarri rifi ja lisas sinna kadunud poeedi sõnad, ning miksis selle Imelapsega.

Inglismannidel oli ka teine bänd, kellel meeldis klubides tolgendada ja nende nimeks oli The Dust Brothers ehk siis maakeeli Tolmu vennad. Sellega aga oli jama lugu kuna ÜSAmannidel oli sama nimega poisid juba olemas. Noh kartes ÜSAlikult debiilset kohtu ceisi ja võimalik, et saades mõjutusi psühhodeelsetest ainetest muutsid nad oma nime Kemikalipoisteks Cemical Brothers. Need poisid arvasid, et nende versioon voodo inimestest oleks ka lahe ja nad tegidki seda ja oligi lahe.

Peale seda hakkas Voodoo Inimeste haigus mööda maailma ringi käima tehes sellest nii hardcore-punk'i, psytrance'i, funk'i ja drum and bass'i remixe.
Eskimo eriti kammiv versioon (tarbida kaine peaga!)

Refused - Rootsi hardcore-punk'i meeste karm aga õiglane visioon.

6ix Toys funk'i versioon.

Pendulum'i 2005. aasta versioon.

PSY MACHINE'i suht korralik versioon.

Muidugi on veel kuhjaga neid versioone aga välja tõin ainult need mida ma lõpuni suutsin/viitsisin kuulata ja totaalselt blokkisin euroträna versioone, mis mul südame pahaks ajasid.
Ja nii ootab Voodoo People oma järiekordseid ohvreid ja minul on kohvist ja Eskimo versioonist katus sõitma hakand.

Aimée Beekman “Kuradilill”

2010-10-13T17:58:00.000+03:00

Vahest harva satub mulle kätte ka kodumaist kirjandust, mis sest et ma üritan sellest ennast võimalikult kaugel hoida. See kordne teos kuulub vist isegi kodumaise väärtkirjanduse hulka,kuna 1975. aastal sai see raamat Eduard Vilde nimelise kirjandus auhinna.
Rammat ise räägib ühe talu perekonna ajaloost kaheksakümne aasta jooksul. Peategelaseks on ema Jaava, kelle vanemate, venna ja järglaste elu kõrg- ja madalhetked on teose aluseks. Lugedes on tunne nagu loeks mingit rännaku romaani, sest enamus peatükke saab alguse sellest, et keegi on kuhugi teel ja siis ta mõtiskleb oma mineviku üle ja juurdleb oma olevikku ja tulevikku. Kui midagi ette saaks heita siis ajalist hüplemist ja seda, et igas peatükis on mingi tähtis sündmus aga mille lõpp tulemust välja ei tooda. Ajaliselt mahub see romaan 1830 - 1910 aasta vahele ja tegelaste eludesse on sisse kirjutatud pärisorjusest vabastamisele järgnenud elust. Sellest kuidas Eesti ja Liivimaa elasid üle naturaalmajanduselt turumajandusele ülemineku. Puudutatud on talude päriseksostmist, talupoegade teoorjust ja liikumisvabaduse suurenemist, Krimmi sõda, usuvahetusliikumist, tööstuse arengut, venestamist ja lõppvaatlus on suunatud 1905. aasta revolutsioonile ja mõisatepõletamisele. Kõik see on ülekülvatud eestlase parimate sõprade töö, viletsuse, umbusu ja alandlikusega.
Lemmik koht raamatust:
"... Harva leiab inimest, keda elu läbi mingi vaev ei ängistaks. Nii mõnigi tunneb ühel hetkel, et koorma alt tuleb välja rabeleda, mõõt on täis saanud. Kuigi öeldakse, et ilma kannatusteta elu pole midagi väärt, pürgib ometi igaüks raskusi seljataha jätma. Inimesel peab olema õigus talitada oma sisetunde järgi. See igavene soov jookseb punase joonena läbi kõikide saatuseraamatute. ..."

Kokkuvõtteks igati korralik ports kirjandust isegi minu jaoks, kes on siia maani traumeeritud sellest, et pidi kooli ajal "Tõde ja õigus-t" lugema. Ja muidugi hea ajaloo meenutaja - faking karm on lugeda sellest kuidas vanasti nälja ajal karaski sisse nõgest ja sammalt topiti. Muidugi viimase miinusena võidki raamtut lugedes uskuma jääda, et meeletu töö tapmine on elu võti.

Univesumi lõpu restoran - Douglas Adams

2010-10-11T20:50:00.000+03:00

Alustades sealt, et mu arvuti protsessor põles maha jõuab päris kiiresti selleni, et minu sugune arvutihaige inimene ei oska ühtäkki mitte midagi enam teha. Noh siis ma istusin maha ja lugesin praktiliselt ühe jutiga "Universumi lõpu restorani" läbi. Osalt sellepärast, et masendus hakkas peale tulema ja teisalt selle pärast, et midagi teha. Tulemus oli viis pluss, sest Paranoilise Androidi Marvini depressiivsus kaalub ülesse kõik maailma osakesed. Ah jah nüüd ma siis hakkan raamatu sisu tutvustama, seega peaks kogu jutt väga imelikuks minema. Või alustaks sellest, et see on järg raamatule "Pöidlaküüdi teejuht galaktikas", millest ma rääkisin aasta alguses http://realbarmyarmy.blogspot.com/2010/01/poidlakuudi-reisijuht-galaktikas.html. Kui oled lugenud esimest osa, siis tead, et Arthur Dent, Ford Perfect, Trillian, Paranoline Android Marvin ja Zaphod Beeblebrox uurisid välja, et elu, univeriumi ja kõige selle mõte on 42. Nii loogiline kui ka poleks siis veel tähtsam oli mingi küsimus, mis mul hetkel enam meeles pole või ma siis rahuldun sellega, et elu mõte ongi 42. Aga tegelikult oli neil peale selle avastamist kõht ilgelt tühi ja Zaphod tahtis väga sööma minna. Noh enne kui nad jõuavad Milliway-sse, mis on juhuslikult restoran, kus näeb kuidas lõppeb universum, suudab Arthur Kuldsüdame pardaarvuti tuksi keerata kuna tahab teed. Siis tuleb välja, et veel tähtsam on leida ülesse mees, kes valitseb universumit.. Ma arvan, et ma olen sellist tegelast ka Supilinnas näinud. Mis veel? Ah jah saab selgeks, et ei ole ilus varastada musti kosmoselaevu ja et Marvin parkis viissada seitsekümmend kuus tuhat miljonit aastat autosi, selleks et päästa kogu kamp päikesesse lendamisest. "Hei Marvin-poiss, kuidas sul läheb?"
"Nagu ma aru saan siis mitte eriti hästi."
Ja lõpuks keeratakse maa tulevik kah pekki või tegelikult tundub see kõik juba antud hetkel loogiline. Ja ainuke sõna mida koopainimesed kirjutada oskasid kui Arthur neile Scrabble-it õpetas oli 42. Seega on kõik jälle kuidagi paigast loksunud ja läheba veel vaja vähemalt hunnikut raamtuid, et teada saada, mis on Ülim küsimus. Kui mul oleks telekas, siis ma paneks selle käima ja arvaks, et see on Coca-Cola. Aga mul ei ole digiboxi, seega peaks läbi lugema kolmanda osa aga selle andsin ma vennale, kes läheb homme sõjaväkke ja ma näen teda arvatavasti alles jõulude ajal kui mitte hiljem. Seega ma vajutan enterit ja emon surnuks ennast, kuna arvuti on pekkis, vend läks raamtuga minema ja ma ise olen üks imvõimekas subgeomeetriline paradoks.

The Simpsons Hit & Run

2010-10-06T11:23:00.000+03:00

Enamus minu põlvkonna tutavaid, kes mul on gamerid ja kuna ma õpin IT-d siis nende hulk kasvab pidevalt. Mingi vahe rikkus kool igasuguse isu arvutimängude vastu aga vaikselt olen ma sellest tõvest üle saamas. Lapsevanemana üritasin ma enda tütrele head meelt teha ja installisin Simpsonit Hit & Run'i aga kuna plika on veel liiga noor, siis lõpuks pidin ma ise seda mängima. Ma küll alguses puiklesin meeleheitlikult vastu aga lõpuks sai vana pahe minust võitu.

Ülevaade
Mängus on seitse levelit, millest kas tükkis saab Barti ja Homeriga mängida, lisaks veel Marge'i, Lisa ja Apuga üks level. Kaarte on kolm, mis erinevates levelites natuke muutuvad. Kogu mäng on täis tutavaid tegelasi, kohti ja esemeid multikast (milline üllatus). Mängu story on seotud Springfieldi ilmunud kokaga ja see viib lõpuks välja selleni, et Homer peab hävitama tulnukate laeva. Igas levelis on seitse põhi story missiooni ja üks lisamissioon, mille täitmise eest saab ühe auto. Põhi story missioonid hõlmavad enamasti autoga ringi kihutamist, mis jaguneba kas võidusõiduks, millegi kogumiseks või vastase auto lõhkumiseks. Neljakümne üheksast missioonist kolm või neli tükki olid tõsiselt peadmurdvad.

Lisaks missioonidele on mängus hulga pudipadi mida tuleb koguda: kogumiskaartid; kaameraherilased (need tuleb levelis kõik puruks peksta); gagid (asjad, mis tavaliselt lagunevad peale kasutamist), tegelaste riided; autod ja siis veel igas levelis kolm võidusõitu, mis tuleb võita. Iga leveli, mille täidad 100% eest saad ühe mitmiku mängu võidusõiduraja lahti. Lisaks kogudes kokku kõik kogumiskaartid ja viies need kolmandas levelis koomiksipoodi saad vaadata kinos Itchi ja Scratchi multikat.

Põhiline mängu läbimise juures on algusest peale võimalikult palju münte koguda, mille eest siis riideid ja autosi osta. Esimestes levelites ei pööra müntidele eriti tähelepanu, kuna asjad on väga odavad ja münte jääb kuhjaga üle siis lõpu levelites jääb raha nii palju puudu, et mängu 100% läbimiseks pidin ma kolm tundi panuste peale võidusõite tegema. Kõige lihtasm on münte buzzcola kaste ja automaate lõhkudes, lisaks on tänavad täis objekte (lambid, puud, liiklumärgid, jne..) mida lõhkudes saab ka münte. Selleks, et lõhkumist kontrolli all hoida on aga ringikujuline mõõdik, mille täis saades hakkab politsei sind taga ajama ja kätte saades teevad 50 münti trahvi, mis on kordades rohkem kui on võimalus saada asju järiest puruks sõites.

Plussid

Mängus suurim pluss on see, et puudub elude süsteem ehk siis surma pole võimalik kunagi saada. Ainus mida võid kaotada on mündid, millest on kõige lihtsam lahti saada politsei trahvide, autode vrakiks sõitmise ja herilastega võitlemisega. Muidugi lisaboonuseks on mäng kõigile neile kellele meeldivad Simpsonid, sest multikast tutavat huumorit jagub.

Miinused

Kuna tegemist on konsooli peale mõeldud platvormmänguga siis, on liikumine klaviatuuriga väga ebamugav ja vahepeal tekivad augud, kus ei ole võimalik enda karakterit näha. Teiseks muutuvad missioonid mingil hetkel liiga üksluiseks. Kolmandaks kui ei ole erilin rallimängude austaja siis tunduvad mõned ajasõidud võimatutena.

Lillelaps

2010-10-01T21:44:00.000+03:00

lillelaps too mu silmadesse sära

seo kinni mu südamete juuksed

kui lähed -

saab minust puussepp

su jälgedest uuesti Su tahun

kallan välja maasikavahu

tagasi saadan soola ja jahu

ei seda su silmadesse mahu

kui saabub sügis

ja su sädemed vajuvad tuttu

kuulan akna peal su sammude juttu

su sammudes peidus on suvine naer

su jälgedes õitsevad rukis ja kaer

kus õitsesid sina seal õitseb ka maa

kui saabub sügis

kui saabub talv

kui saabub kevad

kui saabub suvi

Wake Up

2010-09-18T22:29:00.000+03:00

Maailma üks populaarsemaid laulu nimesi on "Wake Up". Nii vähemalt tundub, enda Winampi vaadates. Üksi Wake Up nimelisi lugusi on viis tükki ja sinna võib lisada seitse lugu, mille pealkiri sisaldab seda sõnapaari. Aga eks looming ongi see kui sa tahad kellegile midagi öelda. Ja kui selleks on see, et keegi peaks millegi pärast ülesse ärkama - siis olgu nii aga tibake originaalsust võiks ülesse näidata ja loo nimeks midagi muud välja mõelda. Aga samas siis ei oleks see lugu arvatavasti nii lööv. Samas kui keegi tuleb minu käest küsima, kas sulle "Wake Up" meeldib siis mina mõtlen arvatavasti Rage Against The Machine "Wake Up'i".

Pennywise - Wake Up

H20 - "Wake Up"
Wake up, don't give up
Get off your knees
It's your last chance
Or will you
Blame it all on circumstance
Where will you go?
When times are slow
And your still
Waiting for your next command
Waiting for your next command

Never gave your dreams a chance
Blamed it all on circumstance
Wake up, don't give up

Sellega siis minu Wake Up playlist saab läbi ja kui keegi tunneb veel, et ülesse ärkamine ja ahelatest, mis sind argipäevas kinni hoiavad, lahti murdmine pole päris tema teema - siis manduge terviseks. Lõppu ka natuke ilu Arcade Fire' i näol.

Kui?

2010-09-15T08:37:00.000+03:00

Kui ma ei kasvagi kunagi suureks! Jään ikka selleks friigiks, kelle peale näppu suunata. Oh ei! Mängin mänge, teen bändi ja ajan paska. Siis on maailm vist katki. Bully treilereid vaadates tekib vaikselt tunne, et kooli ajal sai liiga bussy oldud. Ah jah ma käin jälle ju koolis. Tegelikult ma ei tea isegi enam kuhuma jõuda tahtsin - seega kui sa selle läbi lugesid, siis pead tõsiselt mõtlema, kas sul midagi paremat ei ole ajaga teha. Näiteks muretse Bully ja ela jälle läbi oma kooliaeg.

See on kõigest igapäevane olelusvõitlus

2010-09-13T22:21:00.000+03:00

Ma vihkan haige olemist. Eriti vihkan ma vaevahigi, mis kleebib kõik riided keha külge. Tegelikult on ju praeguses Eestis haige olemine üldse kuritegu. Kui sa oled haiguslehel, siis peab tööandja sulle haigusrahasi maksma hakkama. Mis omakorda tähendab seda, et kui sa oled mõne tööandja juures orjates enda tervisele kriipsu peale tõmmanud ja sa oled pidevalt haiguslehel, siis oled sa ka kindlasti maha kandmis lehel. Haige olemine on rikkaste lõbu - käi peesitada kuskil sanatooriumis ja mõelda oma debiilseid mõtteid. Alates sellest, et kõrghairdus peaks kõik tasuline olema ja lõpetades sellega, et streigid peaks keelustama.
Aga tööinimesel ei ole aega, et olla haige, sest haige olemine maksab. Samamoodi ei ole tööinimesel aega puhkuseks - kõht ei küsi, mis päev on - nälg maitseb ikka ühtemoodi.
Üldiselt on kell peaaegu üksteist ja ma ei ole jõudnud õppima hakata. Ja üldiselt ma ei usu, et ma veel täna selleks eriti suuteline olen. Lisaks nüristavale haigusesle kestavad homme loengud kella viieni õhtul. Ning lisaks olen ma enda plaanimajandusega stabiilselt kuu aega maas. Ning tööd tuleb järiest juurde ja juurde. Ja muidugi väga hea on esmaspäeval haige olla kui sa pead laupäeval vähemalt kolmkümmend kilomeetrit ma kõmpima. Aga kuida muud moodi teras karastub? haige on kuulata dubi, mis toob jälle kohale uitmõtte, et saadaks Eesti potile ja tõmbaks kuhugi päiekse alla elama.
Sitalillede lugusi taheti pungikogumikule.. põmm..põmm ja olelusvõitlus kestab edasi.

Must loose!

2010-09-09T13:01:00.000+03:00

Täna bussiga koolist koju sõites istus minu ja tütre taga mingi gümnaasiumi pubekas, kes seletas terve bussi sõidu telefoni teel sõbrannaga. Ega muidu ei olekski midagi aga jutt mida see vaene õnnetu suust välja ajas oli lihtsalt koomiline. Tütarlaps, kes ei viitsi koolis käia kavatseb minna ülikooli ja selle kõrvalt tööle minna, et üürida endale korter Tartus. Ja loodetavasti on ta siis veel koos oma eriti nunnu keskkooli aegse poisssõbraga, kellega saaks siis veel rohkem koos olla ja üüri saaks kah pooleks jagada. WOW! WOW! WOW! What the fuck. Ma tahaks näha siis seda linnukest, kui ta lõpetab keskkooli ära ja avastab, et tegelikult pole maailmas teda kellegil vaja. Gaad deem kas tõesti saab nii naiivne olla ja arvata, et kui sa enamus keska ajast paned pidu ja peale lõpetamist oled sa ülikooli ja tööturu pingerae tipus? Ma ei ole küll eriti vana aga vaikselt jääb selline tunne, et kogu see Eesti ajal sündinud põlvkond on ajudest enne ilmale tulekut ilma jäänud. Tsiteeriks tuntud publitsisti:"Tule taevas appi!" American dream on pussydele tõelised noored usuvad Estonian Dreami. Ah jah miks selline pealkiri? Selleks, et saada võitjaks tule kõigepealt õppida kaotama.

Ritalin, Xanax, Cipralex, Ecstasy - mis seal vahet on?

2010-09-07T20:11:00.000+03:00

Ah jah esimesd kolm on legaalsed ja valitsuse poolt heaks kiidetud vahendid, selleks, et inimestel parem hakkaks. Aga kes on valitsus, et tema teab, mis inimestele parem on? Või teab ta, mis on parem neile inimestele, kes tulevad suurte rahakottidega partei kontorisse annetusi tegema. Või käivad su sünnipäeval ja teevad "kingitusi"? Järiekordsed valimised on tulemas ja ma ei ole veel näinud parteid, mis pakuks inimestele vabadust. Selle asemel pakutakse unistusi ja lubadusi. Peale võimule tulekut tehakse kiire šhokiteraapia ja siis hakatakse jälle valijatele kärbseid pähe ajama. Ja kuidas on kõige parem valijaid odava publitsistikaga enda poole võita? Keerame neil elu nii perse, et neil ei ole aega meelde tuletad, mida sa eelmine nädal suust välja ajasid, sest sendiorjus tapab ajud ära. Ja muidugi kui sul sellest peaks siiber saama, siis on alati olemas rohud, mis su mõtlemise võivad pehmeks küpsetada.
Ritalin on nagu Isamaaliit, kes tegeleb rahututega.
Xanax - mitte midagi saavutav Sotsiaaldemokraatlik erakond.
Cipralex - inimesi hullutav Ansip.
Ecstacy - paha-paha Keskerakond, kellega tegemist tegemine on kuritegu.

Kõik on korras ehk positiivne pohuism keset sitamerd.

2010-09-01T22:59:00.000+03:00

Alustaks sellest, et jumal tänatud - kool algas. Ja lõpetaks sellega, et elu kõige mõtetum suvi oli. Vähemalt nii kaua kui rääkida raha eest tööt tegemisest, sest tööd sai teha aga rahadega sai stabiilselt ülelendu nauditud. Aga pohui ma olen nii rikas ikka, et korra päevas süüa saab ja kui perse paljaks jääb õmblen paiga pükstele peale. Kaks asja, mis said väga selgeks. Esiteks ma vihkan raha eest ehitamist, sest keegi ei arva, et sul on kah pere vaja toita. EI! Suurele jeebile on vaja kütust osta - see on tähtsam kui sinu pere täis kõht. Teiseks! Sugulastega ei saa raha asju ajada, sest siis ole täis idioot. Nii siis finantsiliselt pole ma tükk aega sellist pankrotti tundnud aga noh pohui - las raha jääb neile kelle elu see on.
Mis mul on? Mul on muusika ja hoolimata sellest, et rütmi ja viisi ma ei pea on mul ikkagi muusika. Vähemalt on mul ideed ja munad. Shitflowersi viimane konsa läks küll natuke persse, kuna proovi enne teinud aga noh meie anarcho attitudega ei lähegi kokku munade lakkumine. Ja publiku hulgast tuli väga palju positiivset vastukaja - järelikult oleme viimased aasta aega õige asja nimel vaeva näinud.
Mis veel? Süüa tahaks konstantselt kuna kehakaal on teinud seitsme kilose hüppe, siis on harjumatu süüa rohkem kui viimased paar aastat harjunud olen.
Ah jah aega võiks rohkem olla. Maailm võiks kuuks ajaks mu ümber seisma jääda siis ma suudaks ära teha kõik asjad, mida vaja teha on aga mida ei ole jõudnud ära teha. Ja oh fakki ma ei jõudnud see suvi isegi kalale.
Hmm. Tegelikult tahtsin ma ka sellest rääkida, et ma olen enda ümbert välja suutnud rookida igasugused sitavarestest sõbras. Kohe vaim puhkab kui pole vaja mõelda milline eit sulle selja taga nuga hakkab väänama.

Hola primavera! Hola hijos de puta!

Red Aunts - "Saltbox" - 1996

2010-09-01T22:31:00.000+03:00

Mulle meeldib kui naised teevad iseseisvalt muusikat, ilma et mingi oraalseksi haige manager kuklasse hingaks. Red Auntsi "Saltbox" on riot grrrl, selle muusikastiili kõige paremaks näiteks: toores, vihane ja habras. Saund on eriti nauditav kuna ühelgi bändi liikmel puudub igasugune varasem pillimängu oskus. Just toorus on see, mis neile omase ja ainulaadse näo annab, kuna mul ei tule hetkel ette ühtegi teist all female bändi, mis oleks sarnane. Teiseks suureks plussiks on sõnad, mis mõjuvad tõeliselt. Ei räägita ilusast armastusest läbi lillede vaid narkootikumidest, toorelt meestest ja linna elust. Täpselt nii tõuske ülesse õed teil on kah õigus juua, suitsetada ja keppida.

Track list:
1."Whatever"
2."I Can't Do Anything Right"
3."Paco"
4."All Red Inside"
5."Suerte"
6."Eldritch Sauce"
7."Fake Modern"
8."Handsome Devil"
9."The Snake"
10."Ruby (What I Won't)"
11."$5"
12."Palm Tree Swing"
13."Bullet Train"
14."Goin' Downtown"

Hinnang: 5/10 Plaadilt on raske välja tuua midagi väga säravat aga selle eest on plaat ühtlane ja originaalne. Kindlasti oleks naisterahvad saanud teha mingi klassiku kui nad oleks mõnel mänekal lahti löönud aga puhtalt omanäolisuse poolest on nad viite punkti väärt.